Ametiühingud: rahandusministeerium püüab varjata riigieelarve puudujääke
Nimelt tahab valitsus anda riigikogule õiguse määrata järgmise aasta töötuskindlustusmakse suurust. Töötukassa nõukogu pakuks küll välja töötuskindlustusmakse soovitatava suuruse, aga valitsus võib seda muuta, kui seda nõuab vajadus valitsussektori eelarvet tasakaalus hoida. Lõplikult kinnitaks uue töötuskindlustusmakse määra eelnõu kohaselt riigikogu.
Tööandjad juba olid eelnõu suhtes väga kriitilised. Eelmise nädala lõpus saatsid oma kriitilise seisukoha ka ametiühingud.
Ametiühingud polnud nõus olemasoleva süsteemi lõhkumisega, sest rahandusministeeriumi eelnõu lähtub nende hinnangul valedest eeldustest. "Vähem sisulist koostööd ja konsultatsioone sotsiaalpartneritega, vähem ühist vastutust ja rohkem valitsusliidu diktaati majanduses toimuva üle. Me ei pea seda ei eesrindlikuks ega jätkusuutlikuks valitsemisviisiks," kirjutas Ametiühingute keskliidu juht Peep Peterson.
"Muudatuse võimalikuks ajendiks olevad väitlused töötuskindlustusmakse suuruse üle on lähtunud põhiseaduse põhiõiguste peatüki paragrahvidest 28 ja 29, mis sätestavad õiguse abile töötuse korral ja annavad ka proportsionaalse pädevuse koguda selle tarbeks loodud kindlustusskeemidesse piisalt vahendeid. Me ei näe, et põhiseadus lubaks seetõttu koguda töötukassasse reserve riigieelarve muu puudujäägi katteks," lisas Peterson.
"Eelnevast tulenevalt oleme avatud väitluseks teemadel, mis tagavad riigieelarve sisulise tasakaalu ja jätkusuutlikkuse, kuid nimetame antud eelnõud pigem butafoorseks ja ohtlikuks katseks olulisi puudujääke varjata," kirjutas Peterson.
Ametiühingud julgustasid valitsusliitu võtma ette uusi sisulisi reforme, samas kui praegune eelnõu lõhub täna hästi toimivat töötuskindlustusmudelit ja väldib riigi pikajalise finantsvõimekuse riskidega tegelemist.
