Ametiühingud: ka vabatahtlik tegevus võib jätta tööturahata
Ametiühingute keskliit (EAKL) soovitab riigikogul aja maha võtta seadusemuudatuse asjus, mis lisaks äriühingute juhatuse liikmetele välistab tööturaha saajate hulgast ka mittetulundusühingute juhatuse liikmed, kes selle eest mingitki nappi hüvitist saavad.
Ametiühingud pakuvad end appi otsima seadusemuudatusele uut sõnastust, et vähendada töötukassa raha kuritarvitusi, kuid säilitada kaitse kolmanda sektori ehk kodanikuühiskonna aktivistidele ja ausatele ettevõtjatele. Praeguse sõnastusega ei tohiks aga ühiskond leppida, leiavad ametiühingud.
„Plaanitav seadusemuudatus puudutab valusalt neid ühiskondlikult aktiivseid inimesi, kes lisaks põhitööle juhivad mõne kodukandiseltsi, korteriühistu või kasvõi heategevuslikel eesmärkidel moodustatud organisatsiooni tegevust, kui nende tegevust tasu vääriliseks peetakse. Samuti on löögi all näiteks juriidiliste isikutena tegutsevate ametiühingurakukeste juhid,“ selgitas EAKL õigussekretär Tiia E. Tammeleht.
Kui sellised aktiivsed inimesed peaksid mingil põhjusel oma põhitööst ilma jääma, kaotavad nad ametiühingute juristi hinnangul ka kõik töötutele ette nähtud sotsiaalsed tagatised – nii võimaluse ümberõppele, töötutoetusele kui ka näiteks õiguse sotsiaalselt kindlustatutega samadel alustel arsti juurde pääseda.
„Seadusemuudatust ei saa praegusel kujul pidada kodanikuaktiivsust soosivaks ja see tuleb uuesti läbi mõelda,“ märgib Tammeleht.
Tööturuteenuste ja -toetuste seaduse ja töötuskindlustuse seaduse muutmise seadusega tehakse muudatus äriühingu juhtide ja prokuristi töötuna arvelevõtmise tingimustes. Kuid eelnõu ei välista muude juriidiliste isikute (mittetulundusühingu, sihtasutuse jt) juhtide ja muude juriidiliste isikute juhtimis- ja kontrollorgani liikmete töötuna arvelvõtmist, ütles sotsiaalministeeriumi tööturu osakonna nõunik Õie Jõgiste.
Kehtiva tööturuteenuste ja -toetuste seaduse (TTTS) järgi võetakse töötuna arvele:
1) juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorgani liige, kes ei saa tasu;
2) mittetulundusühingu ja sihtasutuse juhtimis- või kontrollorgani liige, kes saab kuni poole töötasu alammäära ulatuses tasu.
Eelnõu järgi ei võeta töötuna arvele äriühingu juhti ja prokuristi, olenemata sellest, kas ta saab tasu või mitte. Eelnõu järgi võib töötuna arvele võtta teiste juriidiliste isikute, sh mittetulundusühingu, juhi ning muud juhtumis- ja kontrollorgani liikmed, kui nad tasu ei saa. Eelnõuga kaotatakse ära see erisus, et mittetulundusühingu juhtumis- ja kontrollorgani liige võib olla töötuna arvel isegi siis, kui ta saab oma töö eest tasu kuni poole töötasu alammäära ulatuses. Kui inimene saab tasu, siis ei ole enam tegemist vabatahtliku tööga.
Mittetulundusühingu ja sihtasutuse juhtimis- ja kontrollorgani liige, kes tasu ei saa, võib jätkuvalt olla töötuna arvel. Eelnõu eesmärk on võimaldada inimesel ka töötuna arveloleku tegutseda vabatahtlikkuse alusel (ilma tasu saamata) mittetulunduslikul eesmärgil. Tasu hulka ei arvata kuluhüvitisi, mida makstakse isikliku sõiduauto, telefoni jms kasutamise eest
Eelnõu esitati arvamuse avaldamiseks ka Eesti Ametiühingute Keskliidule, Teenistujate Ametiliitude Keskorganisatsioonile TALO ja ROTAL-ile, kes ühtegi märkust ei esitanud.
