AMETITE SUUR REID: iga kolmas ühissõiduk vajas erakorralist ülevaatust, Eesti teedel sõidavad piltlikult öeldes sütikpommid

 (159)
AMETITE SUUR REID: iga kolmas ühissõiduk vajas erakorralist ülevaatust, Eesti teedel sõidavad piltlikult öeldes sütikpommid
Foto: Veiko Vares

2015. aastal tuvastatud rikkumiste järgi on peamisteks murekohtadeks raskeveokite tehniline seisund, rohked sõidu- ja tööaja rikkumised ning ülekaal. Keskmiselt iga kolmas veok tuli saata erakorralisele ülevaatusele, iga viienda veoki juht oli rikkunud töö- ja puhkeaja nõudeid.

Ühissõidukite puhul oli olukord sarnane: iga kolmas masin tuli saata erakorralisele ülevaatusele. Maanteeameti ühistranspordi osakonna juhtiveksperdi Mika Männiku sõnul näitab tänavune riigiametite liiklusreidide statistika , et bussijuhid suhtuvad töö- ja puhkerežiimi tõsisemalt, kuid sellegipoolest tabati iga kaheksas juht rikkumiselt. „Liialdamata võib öelda, et väsinud juht käitub liikluses sama moodi kui joobes juht. Teaduslikult uuringud näitavad, et 24 tundi magatust võrdub 1 promillise joobega,“ selgitas Männik.

Maanteeameti, politsei- ja piirivalveameti ning tööinspektsiooni ühisreidide üks peamine eesmärk on hoida ära liiklusohtlikke olukordi. „Veoki katkised pidurklotsid, korralikult kinnitamata koorem või kurnatud juht – nad kõik kujutavad liikluses märkimisväärset ohtu,“ rõhutas Maanteeameti juhtivekspert.

Reidide teine sama oluline eesmärk on võidelda ebaausa konkurentsiga. Maanteeameti juhtiveksperdi hinnangul põhineb märkimisväärse osa Eesti veose- ja sõitjateveoga tegelevate ettevõtete äriplaan sõidukipargi ja juhtide pealt koonerdamisel. Teenuse hinnastamisel arvestatakse veokite ülekaalu ning juhtide tööaja rikkumistega. Sageli lükatakse ka sõiduki remonttööd maksimaalselt edasi, kuni masin piltlikult öeldes tee peal lõplikult koost laguneb. Seetõttu jäävad hinnakonkurentsis seaduskuulekalt käituvad ettevõtted sageli kaotajaks. „Ühisreididega anname selge signaali, et rikkujad võetakse vahele ning ebaausatel võtetel, mis toovad ohvriks kõigi liiklejate turvalisuse, pole transporditurul kohta,“ oli Mika Männik resoluutne.

Seotud lood:

Reeglina tuvastatakse liiklusreidide käigus rikkumisi, mis on ennetatavad. „Tehnilised probleemid annavad endast märku. Kogenud veoki- ja bussijuht saab sellest alati aru, kui roolivõimendi või pidurid korralikult ei tööta. Piisab ka ühest pilgust rehvidele, et saada aru, kas nendega on ohutu sõita või mitte,“ kommenteeris Männik ning lisas, et sellistes küsimustes ei ole mitmeti mõistmist, need on olnud inimeste teadlikud valikud. Paljude jaoks ei mõttekoht mitte selles, kas sõidukõlbmatu veoki või bussiga teele asuda, vaid selles, kuidas mitte vahele jääda. „Ettevõtjate seas levib kahjuks veel kartmatuse tunne, teen, mis tahan, vahele ma ei niikuinii jää. See aga tähendab, et meie teedel sõidavad piltlikult öeldes ringi sütikpommid, mille puhul pole küsimus, kas ta plahvatab, vaid millal ta plahvatab,“ nentis Maanteeameti juhtivekspert.

Kõige raskemaks peab Männik rikkumisi, mis puudutavad sõitjateveoga tegelevaid sõidukeid ja nende juhte, sest siis seatakse teadlikult ohtu juba mitmekümne inimese, sageli veel laste elu ja tervis. „Mul ei lähe meelest üks juhtum, kus koolibussi juht tuli omast initsiatiivist reidi kontrollpunkti, võttis välja märkmiku tehniliste rikete nimekirjaga ning lahkus pärast kõiki kättpidi tänades. Kuuldavasti oli ta bussi tehnilisest seisukorrast ülemustele korduvalt teada andnud, kuid tulutult. Senikaua oli ta proovinud iga hinna eest bussi teel hoida ja lapsed turvaliselt sihtkohta viia. Koos meie ettekirjutustega tema tööandjale langes mehel suur kivi südamelt. Lapsevanemad, tundke huvi, milliste masinatega teie võsukesi sõidutatakse ,“ ärgitas Männik.

Reididel toimivad erineva järelevalve pädevusega ja erialast informatsiooni omavad ametnikud ühtse meeskonnana. Otseses koostöös saadakse terviklik pilt Eesti kommertssõidukite seisukorrast teeliikluses ning ettevõtete tegevuse õiguspärasusest. „Koos saame olemasolevaid jõude tõhusamalt ära kasutada ning vähendame riikliku järelevalve senist killustatust. Ühistegevus on vähem koormavam ka ettevõtetele. „Enam ei ole nii, et täna astub sisse Maanteeamet, homme Politsei- ja Piirivalveamet ning ülehomme puistab kontori läbi Tööinspektsioon või Maksu- ja Tolliamet,“ selgitas Maanteeameti ühistranspordi osakonna juhtivekspert Mika Männik. Reidide käigus kontrollitakse sõidukite tehnilist seisukorda, juhtide sõidu- ja puhkeajarežiimist kinnipidamist, ülekaalu ning töölepingute olemasolu. Pisteliselt teostatakse järelevalvet ka riiklike maksude tasumise ja muude rahaliste kohustuste täitmise üle.

Maanteeameti, politsei- ja piirivalveameti, tööinspektsiooni ning maksu- ja tolliameti ühisreididega alustati 2012. aastal, et tõhustada järelevalvet Eesti Vabariigis registreeritud ja tegutsevate transpordiettevõtete ning nende sõidukite üle, mis teostavad nii veose- kui ka sõitjatevedu meie maanteedel. Tänavu kontrolliti liiklusreidide käigus 1452 sõidukit, rikkumisi tuvastati 675.