Ametisse jäänud Ansip: ma ei osanud sellise sügavusega finantskriisi ette näha

 (155)
Ametisse jäänud Ansip: ma ei osanud sellise sügavusega finantskriisi ette näha
Foto: Andres Putting

Opositisooni umbusaldushääletusest võitjana väljunud peaminister Andrus Ansipi sõnul ei osanud ta tõesti sellise ulatusega kriisi ette näha, kuid seda ei osanud ka enamus maailma juhtivatest riikidest.

Umbusaldushääletus kukkus riigikogus läbi 35 poolt ja 53 vastuhäälega, hääletusel erapooletuid ei olnud.

Umbusaldusavalduse arutamise ajal küsimustele vastates rääkis Ansip, et ka maailma juhtivate riikide juhid ei näinud sellist majanduslangust ette ning ironiseeris võimaluse üle, et tavaliselt oskavad seda vaid opositsiooni poliitikud, kirjutab Eesti Päevaleht Online.

„Mina ei osanud sellise ulatuse, sellise sügavusega finantskriisi ette näha,“ tunnistas Ansip ning selgitas ka, mida oleks tagasi vaadates tulnud teisiti teha. Peaministri sõnul oleks pidanud reserve veelgi suuremas ulatuses koguma ning samuti oleks tulnud jääda konservatiivseks ning mitte tõstma sellises ulatuses avaliku sektori palku.

Kõige suuremaks probleemiks nimetas Ansip praegusel hetkel töötukassa rahastamisega seotud muresid.

Maksude tõstmises peaminister siiski lahendust ei näe ning ütles, et ei mõista inimesi, kes soovivad kriisi ajal suunda muuta. „Ma ei näe vajadust meie maksusüsteemi pea peale pööramiseks praegusel ajal.“

Ansip kinnitas, et jätkata tuleb kärpimisega, kuid seejuures jälgida, et ei kärbitaks investeeringuid, mis viivad Eesti uuele tõusule. „Rida nimega „raiskamine“ eelarves ei ole,“ kinnitas ta, et kokkuhoiu kohti on väga raske leida.

Opositsiooni väidetega, et Eesti on sattumas pankroti äärele ning pole piisavalt jätkusuutlik, peaminister nõus ei olnud. „Teile tundub, et Eestis on kõik halvasti, minu meelest me peame objektiivselt hindama seda, mis meil on hästi ja mis halvasti.“

„Eesti oli üleilmseks finantskriisiks ette valmistatud tunduvalt paremini kui teised riigid,“ selgitas Ansip ning tõi põhjenduseks kogutud reservid ning väga väikese valitsussektori võlakoormuse, mis on 4,8% SKT-st.

Eurole üleminekut aastal 2011 pidas peaminister endiselt küllaltki tõenäoliseks ning lisas, et loobutud ei ole ka lisastsenaariumist ehk liitumisest eurotsooniga juba järgmise aasta suve.