Amet: hobuseliha müümist veiseliha pähe pole Eestis ette tulnud
Eesti veterinaar- ja toiduamet on liitunud üle-euroopalise infosüsteemiga RASFF (Rapid Alert System for Food and Feed), mille eesmärgiks on tarbija kaitsmine toidust ja söödast pärinevate ohtude eest.
Praktiliselt tähendab see seda, et kontrollitakse liha tootjaid ja töötlejaid ning kui midagi avastatakse, siis teavitatakse vastavaid ametkondi neis riikides, mille elanikke info puudutab.
„Antud juhul oli tegemist informatiivsete teadetega ehk tooted eemaldati müügist, kaup oli nõuetele mitte vastav, kuid mitte otseselt ohtlik inimese elule tervisele,“ kommenteeris Pärtel Delfile Euroopas lahvatanud hobuseliha skandaali.
Eestis ei ole Pärteli teada ka lähiajaloos ette tulnud ühtegi juhtumit, kus tarbijale on hobuseliha veiseliha pähe pakutud.
„Hobuselihas ei ole iseenesest mingit riski inimese tervisele. Tegu oli nõuetekohastes tingimustes käideldud lihaga, ikkagi lihatöötlemise ettevõtetes, mitte kuskil põranda all. Probleem on selles, et tarbijale on esitatud toote kohta valeinformatsiooni,“ lisas ta.
Kuigi uurimine alles käib, siis võib Pärteli sõnul oletada, et hobuseliha ei sattunud kogemata veiseliha pähe turule, vaid pigem oli tegemist suunatud pahatahtliku tegevusega. „Põhjuste üle võib spekuleerida iga nurga alt, seega ei saa välistada ka hinnaaspekti,“ lisas ta kommenteerides väidet, nagu oleks ettevõtjad seetõttu hobuseliha müünud, et see on veiselihast odavam.
Kui rääkida üldisemalt, siis toiduainete tootmis- ja tarneahel on järjest pikem ning see võib kaasa tuua Pärteli sõnul teatavaid riske. „Üks asi on liha liigutamine, teine asi elusloomade vedamine riikide vahel, mis annab kiire võimaluse haigustel ühest riigist teise levida. Kindlasti on ühisturul kordades rohkem plusse, kuid on ka täiendavaid riske,“ jätkas ta.
Pärtel nõustub seisukohaga, et riskivabam on tarbida võimalikult kodulähedast päritolu lihatooteid. „Seal on lisaks ka emotsionaalne väärtus ja ka lisandväärtus jääb kodumaale,“ lisas ta.
