Bergvald on 1. detsembrist jõustunud vangistusseadustiku näljastreigiga vastu võtnud vangidele juba teatanud, et kui tänaseks olukord ei muutu, lõpetab ta esmalt pikaajalistele kokkusaamistele lubamise.

“Meil on lisaks sellele palju teisigi võimalusi,” lausus Bergvald. “Vangla juhtkonna kannatus on olnud pikk, aga tasapisi hakkame meiegi kruvisid keerama.”

Seni on Ämari vangla elu käinud tavalise päevakorra järgi. Laupäeva hilisõhtul nägi vangladirektor oma hoolealuseid jalgpalli tagumas, mida nälgimisest nõrk inimene ei suudaks. Ämaris polegi mitte ühegi nälgija tervis ohus.

“Eks see nälgimine rohkem tsirkuse moodi ole,” tõdes Bergvald. Novembri lõpus olid Ämari vangid saanud kodustelt suuri toidupakke, mis ühele veoautole poleks äragi mahtunud.

Keskvanglas, kus hoitakse põhiliselt eeluurimisaluseid, nälgis vangladirektori Nikolai Kase andmeil tuhandest kinnipeetust eile 130-140, nende seas pooled eluaegsetest vangidest.

Uue seaduse kehtima hakkamise hommikul olid nad kõik söönud kõhu korralikult täis ja siis teatanud, et alustavad näljastreiki pakkide keelustamise ja rahasaadetiste piiramise vastu.

“Täitsa näljas pole minu streikijatest keegi,” rääkis Kask. “Nende nälgimine on rohkem solidaarsuse avaldamine Ämari, Murru ja Tallinna vangla kinnipeetutele, sest eeluurimisaluseid uus seadus ei puuduta.”

Keskvanglas nagu mujalgi tehakse streigi ajal vähem toitu. Ja kui midagi ongi järele jäänud, leitakse sellelegi sööja. “Toit pole loopida ja vangistusseadustik pole see, mille üle vangidega läbi rääkida,” lausus Kask.