Alusetult vangi panemine maksab riigile miljoneid
Tänavu veebruaris mõistis riigikohus riigilt välja üle 100 000-kroonise hüvitise Ülo Kaldale, kes vahistati 8. veebruaril 2001 ja jäi kahtlusalusena vahi alla kuni sama aasta novembrini, mil ta kohtuotsusega õigeks mõisteti.
Varem seitsmel korral kohtulikult karistatud Kaldat kahtlustati ühe Tallinna eramu süütamise katses. Kohus pidas Kalda vastu tunnistanud isiku ütlusi vastuolulisteks ja mitte tõendatuiks ning nii mõistetigi Kalda õigeks.
Mullune rekordsumma 552 384 krooni maksti Hermo Taalile, kes jõudis vanglas veeta kolm aastat, kuni tema süüdimõistev otsus Euroopa inimõiguste kohtu nõudel tühistati.
Taali süüdistati 2000. aastal Pirita Selverile pommiähvarduste tegemises. Kohus toetus süüdimõistvat otsust tehes anonüümsele tunnistajale, kes väitis, et Taal olevat ühel koosviibimisel uhkustanud, et tema ähvardaski Selveri õhku lasta.
Kõik Eesti kohtuinstantsid tunnistasid Taali süüdi, kuid pärast vabanemist pöördus Taal Euroopa kohtusse, mis otsustas, et anonüümsele tunnistusele tuginev kohtuotsus on õigustühine, ja Eesti kohtud pidid Taali õigeks mõistma.
Nii nagu Kaldagi, on ka Taal varem seadust rikkunud, korduvalt süüdi mõistetud ja vangis istunud.
Justiitsministeeriumi karistusõiguse ja menetluse talituse juhataja Heili Sepa sõnul pole õigusriigis võimalik välistada, et vabadus võetakse isikult, kes hiljem osutub süütuks. “See oleks saavutatav vaid siis, kui keelata isikult vabaduse võtmine enne jõustunud kohtuotsust üldse ära,” lausus Sepp. “See võiks raskematel juhtudel tuua kaasa äärmiselt ebasoovitavaid tagajärgi ja mõistagi halveneksid oluliselt võimalused isikute kohtu ette toimetamiseks.”
Eestis hüvitatakse alusetult vabaduse võtmisega tekitatud kahju eelkõige neile, kes on vahi alla võetud kohtu loal ehk vabadusevõtmine on olnud seaduslik. Õigusvastaseks peetakse üle 48 tunni vahi all pidamist, kui kohus pole seda lubanud.
Euroliidus on siiski ka mitu riiki, kus vangistuses veedetud aega pärast õigeksmõistvat otsust ei korvata nagu Eestis, vaid hüvitist makstakse ainult ilma kohtu loata vahi all peetud päevade eest. Selline seadustik kehtib näiteks Austrias, Iirimaal, Luksemburgis, Maltal, Portugalis, Prantsusmaal, Ungaris ja Ühendkuningriigis. Lisaks ei tulene hüvitamise kohustust ka Euroopa inimõiguste konventsioonist. “Neis riikides leitakse, et tegemist on paratamatu talumiskohustusega õigusriigis,” selgitas Sepp. “Eesti peab sellist hüvitist siiski vajalikuks.”
Sepa sõnul on vahistamine Eestis kõige rangem tõkend, mida kohaldatakse ainult erandlikel juhtudel. “Samas selgub inimese süü või süütus alles kohtuotsuses ja seegi mõnikord alles mitmendas kohtuastmes. Kui kõik kohtu alla antud inimesed süüdi mõistetaks, siis ei olekski tõendite kogumise ega uurimise protsessi vaja,” rääkis Sepp.
