Tänavale Meri nime andmist põhjendati sellega, et "Arnold Meri sooritas oma vastuseisuga pronkssõduri teisaldamisele ja keeldumisega võtta rinnast Nõukogude Liidu kangelase aumärk, mitte vähem kaaluka kangelasteo,  kui sõja ajal."

Arnold Meril on Gorno-Altaiskiga tihe side - ta elas siin alates 1952. aastast kuni 1960.aastate alguseni. Meri asus Gorno-Altaiskisse pärast seda, kui ta 1951. aastal parteist välja heideti ja kõigist autasudest ilma jäeti. 1956. aastal Meri rehabiliteeriti ning talle anti kõik aunimetused tagasi, teatas Izvestija.

Meri  töötas Gorno-Altaiskis agronoomina puuvilja- ja marjaistanduses, tehnilise juhina mööblivabrikus ning kohalikus pedagoogilises instituudis poliitökonoomia õppejõuna. 1960. aastate alguses naasis Meri Eestisse, kus töötas haridusministri asetäitjana.

Pihkvamaa uudisteportaali andmetel tegid  kohalikud elanikud ettepaneku anda mõnele Pihkva, Porhovi või Luuga linna tänavale Nõukogude Liidu kangelase Arnold Meri nimi.

Reede õhtul surnud Arnold Meri üle oli Lääne maakohtu Kärdla kohtumajas käimas protess, kus tal tuli vastust anda inimeste küüditamise eest Siberisse 1949. aastal. Seoses kohtualuse surmaga aga protsess eeldatavalt lõpetatakse.Arnold Meri süüdistati 1949. aasta märtsis Hiiumaalt inimeste küüditamises, kellest suri Siberis ümberasumisel 43. Meri ennast süüdi ei tunnistanud.