Allikmaa: Eurovisiooni kulud küsitava väärtusega

Ehkki Eurovisioonil osalemise enam kui 3,5 miljoni kroonisest eelarvest kaks miljonit kuluks kodumaiste eelvoorude ehk Eesti Laulu korraldamiseks, ei tule nende ärajätmine ja „säästueurolauluga“ Euroopas esinemine ERR juhatuse esimees Margus Allikmaa sõnul kõne alla. Seega ähvardavad kärpekäärid nii Eesti Laulu kui ka Eurovisiooni lõppvõistlusel osalemist.

„Aga mis on tegelikult selle Eurovisiooni väärtus? Eks siin on erinevaid arvamusi, minu jaoks — kui üldse midagi väärtuslikku on — on see Eesti eelvoor, kus Eesti heliloojad ja autorid saavad lugusid kirjutada. See toetab ja turgutab natukene meie kodumaist muusikatööstust,“ selgitas Allikmaa Delfile.

Eesti Laul olulisem kui Eurovisioon ise

Allikmaa sõnul ei seisne Eurovisiooni väärtus kindlasti mingi rahvusvahelise, üldse mitte väga mõistlikult üles ehitatud laulukonkursi ülekandes. Peale selle on ammu teada, et see ei ole laulukonkurss, vaid rolli mängivad muud asjaolud.

„See jutt, et võtame kuskilt lihtsalt ühe artisti ja saadame sinna Eurovisioonile osalema ja siis kanname seda kontserti üle, ükskõik kas poolfinaale või finaali… see on väga lihtsustatud ja natuke lihtsameelne käsitlus asjast,“ leiab ERRi juhatuse esimees

„See on lihtsalt ühe rahvusvahelise telešõu ülekandmine. See ei ole rahvusringhäälingu missioon ega ülesanne, seda võib teha mis iganes kanalilt,“ tuletab Allikmaa meelde, et rahvusringhäälingu eesmärk on toetada omamaist kultuuri.

Mis Eurovisioonil osalemise kalliks teeb?

„Kulukomponente on erinevaid. Kõige suurem ja kindlam komponent on osalemistasu, see on suurusjärgus 800 000 krooni. Teine, mis on asja kalliks teinud, on need Eesti eelvoorud ja finaalkontserdid, mida siiani oleme korraldanud, nende kulutuste suurusjärk on ligi kahe miljoni kanti, kui seda korralikult teha,“ rääkis Allikmaa.

„Kolmas komponent on sinna linna või riiki minek, kus parajasti Eurovisiooni korraldatakse. Elu on näidanud, et selles linnas kohe hotellihinnad kerkivad selleks ajaks ja nii edasi. See on ka alati olnud selline 700 000-800 000 kroonine kulutus, sõltuvalt linnast.“

Kui ajad paranevad, võib europillerkaar taas tulla

Ehkki 28 miljoni kroonise eelarvekärpega silmitsi seistes on ERR võtnud plaaniks Eurovisiooni-mõtted maha matta, ei ole meie Eurovisiooni-fännid siiski lõpliku ikalduse ees. Kui ajad lähevad paremaks, mõtleb ka ERR uuesti sellel konkursil osalemisele.

„Ennekõike just nimelt kodumaise laulukonkursi kontekstis, kindlasti jah, sest seda traditsiooni tuleks hoida ja jätkata. Ja kui sellega kaasneb siis ka Eurovisioonile minek, no miks ka mitte, sest lõpuks televaataja huvi on ju väga selge olemas olnud,“ möönis Allikmaa.

„Aga praegu hetkel, kui me ikkagi peame tegema väga-väga karme valikuid oma eelarves, siis nii-öelda maksumaksja raha või eelarvelise toetuse raha panna lihtsalt Eurovisiooni lõppkontserdi peale oleks üsna küsitava väärtusega tegu,“ ütles Allikmaa kokkuvõtteks.