Allikmaa: ERR-i uue majaga on mõistlik aeg maha võtta

Rahvusringhäälingu (ERR) juhatuse esimehe Margus Allikmaa sõnul on ilmselt mõistlik uue ringhäälingumaja ehitusega mõneks ajaks aeg maha võtta, kuna valitsus ei nõustunud kajastama ERR-i uue hoone ehitust riigi eelarvestrateegias aastateks 2013-2016.

Allikmaa ütles BNS-ile, et ERR ongi tegelikult selleks aastaks uue maja projektiga aja maha võtnud. "Sellel aastal me oleme uue ringhäälingumajaga seoses tegelenud ainult eelmisest aastast pooleli jäänud projektidega. Me oleme olnud äraootaval seisukohal selle aasta algusest saadik. Me pole sellel aastal ühtegi uut lepingut ega uut projekteerimisetappi avanud," lausus Allikmaa.

Ta tõdes, et ERR-i maja riigieelarve strateegiast kõrvalejäämise järel tuleb kujunenud olukorda analüüsida ja seda rahvusringhäälingu nõukoguga arutada.

"Aeg on praegu nii vaene, nagu ta on. Kui ei suudeta korralikult ära rahastada Eesti Rahva Muuseumi ehitust, mis on riigikogu otsusega järjekorda pandud, siis oleks meil ka pisut inetu jalgu trampida ja nõuda, et ringhäälingumaja ehitus peaks kohe lahti minema. Eks me analüüsime olukorda. Elu läheb edasi, eks me remondime olemasolevaid maju ja katsume seal edasi toimetada," sõnas Allikmaa.

Rahandusminister Jürgen Ligi selgitas reedel Eesti Rahvusringhäälingu (ERR) juhile Margus Allikmaale saadetud kirjas, miks polnud võimalik ERR-i uue maja projekti võimalik kajastada riigi eelarvestrateegias 2013-2016.

"Mõistame Teie muret, mis on seotud Eesti Rahvusringhäälingu uue maja ehitusega. Kahjuks ei olnud võimalik kirjas toodud ettepanekut rahuldada, kuna riigi eelarvestrateegia 2013-2016 menetlusel vabariigi valitsuses leidsid kajastamist vaid varasemalt otsustatud ja vabariigi valitsuse poolt heaks kiidetud uued investeeringud," seisab Ligi kirjas Allikmaale.

ERR-i juht tegi 23. aprillil Ligile, peaminister Andrus Ansipile ja kultuuriminister Rein Langile saadetud kirjas ettepaneku lisada uus ringhäälinguhoone riigi eelarvestrateegias kajastamist leidvate teemade ringi ning riigile oluliste investeerimisobjektide nimekirja.

ERR-i uue maja ehitamise ettevalmistused algasid juba 2004. aastal. "Tänaseks on valmis põhiprojekt, kehtestatud detailplaneering, olemas tarviline maa ja esitatud ehitusloa taotlus ning selle saamiseks puuduvad takistused. Kõik vajalikud ettevalmistused ehituse ja sellega otseselt seotud tegevuste alustamiseks on tehtud," seisab Allimaa kirjas.

Allikmaa selgitusel on ERR-il edasiste sammude tegemiseks vaja valitsuse toetust või muud otsust, mis annab ERR-i uuele majale kindla ajalise perspektiivi. "Isegi, kui Vabariigi Valitsus peaks asuma seisukohale, et uue ringhäälinguhoone püstitamine järgneva viie aasta jooksul on mõeldamatu, on ka selleks vaja selgesõnalist otsust," märkis Allikmaa.

Sellisel juhul lubas ERR-i juht tõsta projekti riiulile, külmutada kõik arendustegevused ja raha, mis muidu investeeritaks tööprojekti. Vabaneva raha saaks siis ümber paigutada vananevasse tootmistehnikasse.

"Usume siiski, et viimatimainitud otsust pole vaja teha. Eesti Rahvusringhääling vajab oma edasiseks tegutsemiseks suuremahulist investeeringut nii või teisiti, sest olemasolevad hooned, tehnosüsteemid ja tehnoloogilised lahendused on täielikult amortiseerunud. Mõnekümne aastases perspektiivis tuleb kõige odavam investeerida uue maja ehitusse," hindas Allikmaa.

Allikmaa kirjeldas oma kirjas ka uue maja ehituse kolme rahastamisvõimalust. Esimese kohaselt ehitab ERR uue ringhäälinguhoone ise, võtab selleks pangalaenu, kuulutab välja ehitushanke ja sõlmib lepingu ehitusjärelevalveks. See on pikas perspektiivis kõige odavam lahendus, aga käivitamise faasis nõuab kõige suuremaid kulutusi, seisab kirjas. Näiteks tuleb võtta paariks aastaks ERR-i palgale täiendavalt ehitusspetsialiste, lisaks ehitusmaksumusele tuleb kohe kajastada kuludena ka sellele lisanduv käibemaks.

Teise variandi kohaselt ERR seab Riigi Kinnisvara AS-i (RKAS) kasuks ehitusaluse kinnistu hoonestusõiguse, annab üle projektdokumentatsiooni ja sõlmib lepingu hoone ehitamiseks ning hilisemaks kasutamiseks. Sarnaselt olukorraga, kus hoone ehitaks ERR, mõjutavad ka RKAS-i poolt tehtavad väljamaksed ehitajale Eesti riigieelarve tasakaaluarvestust. Positiivne on RKAS-i kogemus suurte objektide arendamisel ning sellisel stsenaariumil põhinev koostööleping on hetkel läbirääkimiste faasis ERRi poolel täpsustamisel.

Kolmanda variandi järgi kuulutab ERR välja konkursi arendaja leidmiseks, seab võitja kasuks kinnistule hoonestusõiguse, annab üle projektdokumentatsiooni ja sõlmib lepingu hoone kasutamiseks. Selle variandi puhul saab vastutust ja riske jagada selliselt, et arendaja poolt tehtav investeering ja ERR-i poolt võetav rendikohustus ei mõjuta Eesti riigieelarve tasakaaluarvestust. RKAS võiks olla hanke nõustaja ja tellija esindaja.

Teise ja kolmanda variandi puhul tekib kolm aastat peale ehituse algust ehk uue maja valmimisel ERR-il rendimakse kohustus umbes 5-6 miljonit eurot aastas. Sellist makset praegune ERR-i eelarve välja ei kannata, tõdes Allikmaa. Veel 2007. aasta lõpus ja 2008. aasta algul, võttes aluseks toonase eelarvelise toetuse taseme ja varasemate aastate kasvud, mis olid olnud 8-10 protsenti, oleks see olnud võimalik, selgitas ta.

ERR-i arvestuse järgi taastub tema võimekus tasuda rendimakseid või mõnd muud uue maja saamiseks tehtavat pikaajalist makset juhul, kui ERR-i eelarve nominaalkasv on neljal järjestikkusel aastal seitse protsenti. "See on tänaste majandusprognooside juures suhteliselt julge ootus, aga kõik teised lahendused oleksid pikas perspektiivis kulukamad, raskemini teostatavad ning ei toetaks Eesti Rahvusringhäälingu arengustrateegiat," märkis Allikmaa.

ERR-i tellitud hinnakalkulatsioonide järgi läheks uus maja maksma 55-71 miljonit eurot. Maja on kavandatud Tallinnasse Kristiine linnaossa aadressile Tuisu 21.