Allik ütles BNS-ile antud intervjuus, et Rahvaliidu kongress ei lükanud SDE-ga ühinemist tagasi mitte ainult seepärast, et 400 rahvaliitlasest 58 protsenti tahtis üht ja 42 protsenti teist.

"Inimesed orienteeruvad ikka liidrite järgi ja ma arvan, et Rahvaliidu loojad Villu Reiljan ja Arnold Rüütel ei tahtnud lihtsalt oma lapsukesest ilma jääda ja teisalt ei näinud nad ka endal kohta SDE-s. Samuti ei näinud nad ette seda, mida Rahvaliidust toona ära läinud juhid ja SDE juhid ette nägid: see tee, kuhu nad erakonna viivad, on ummik, see tee on häving," lausus ta.

Alliku sõnul anti kongressile ühinemisettepanek arutamiseks mitte ideoloogilistel kaalutlustel, vaid konkreetse, kõigi valimisringkondade kaupa tehtud analüüsi alusel. Tema sõnul tehti analüüs veidi rohkem kui aasta enne riigikogu valimisi ja see pidi näitama, kust saada kõigi 12 ringkonna esimesed kolm kandidaati ja kui palju nad võiksid Rahvaliidule tuua hääli.

"Analüüsist sai selgeks, et 80 protsenti eelmiste valimiste hääletoojatest ei olnud nõus ühel või teisel põhjusel kas üldse või Rahvaliidu nime all kandideerima. Matemaatika näitas, et isegi Rahvaliidu toonaste liikmetega olnuks viie protsendi ületamine äärmiselt kahtlane," rääkis Allik, kelle sõnul olnuks ka siis parim tulemus kuus kohta ja parlamendis opositsiooni jäämine.

Need juhid, kes otsustasid ühinemist blokeerida, keeldusid tema sõnul ühe käe sõrmedel arvutamast ja panid silmad kinni. "Seetõttu see partei ei Juhan Aare ega Andrus Bloki juhtimisel viieprotsendilist künnist ei ületa, ükskõik kui tore on Bloki platvorm. Kui erakonnal puudub elektoraat linnades, kui erakonnal puudub vene elektoraat ja kui puudub elektoraat haritlaste hulgas, siis seda viit protsenti ei ole füüsiliselt võimalik kokku saada," lausus Allik.

Tema hinnangul on Rahvaliidus praegu kuni 1000 tõsimeelset rahvaliitlast, kes võivad säilitada oma erakonna parlamendivälise parteina. Samas nõuab see tema sõnul erilist fanatismi, mida Rahvaliidus ei ole ega saa ka tekkida. "See programmi osa, et teeme elu maal elatavaks ja arendame regionaalpoliitikat, on olemas ju ka kõigil suurtel parteidel. Äkki ühendab neid siis idee, et kui Villu Reiljan saab Strasbourgi kohtus õiguse, on tal erakond võtta? On ju ka ilus lootus," lisas Allik.

2003. aasta valimistel sai Rahvaliit riigikogus 13 ja 2007. aastal kuus kohta. Rahvaliidu saadikurühm lagunes pärast mitme saadiku parteivahetust tänavu suvel ning praegu kuulub parlamenti ainult üks rahvaliitlane - erakonna aseesimees Mai Treial.