Allik: presidendi kriitika tabas kõrgharidusreformi südamikku
"Põhjendused, miks president jättis kõrgharidusreformi välja kuulutamata, on tabanud reformi südamikku. Neid pole võimalik kõrvaldada mõne koma või paragrahvinumbri muutmisega eelnõus,“ ütles riigikogu kultuurikomisjoni liige Jaak Allik. „Ülikoolide autonoomia ja otsustusvabaduse suurendamise loosungi varjus muudab seadus kõrgkoolid tegelikult täitevvõimu haldusalas olevaiks riigiasutusteks, nagu president õiglaselt märgib.“
Riigipea poolt parlamendile tagasi saadetud eelnõu jätab Alliku sõnul kõrgkoolide rahastamise puhtalt valitsuse meelevalda, mistõttu seisneks kogu „autonoomia“ vaid valitsuse käest saadud raha jagamises õppekavade vahel. Ta meenutas, et valitsusliit lükkas tagasi Eesti Üliõpilaskondade Liidu ettepaneku säilitada vähemalt õppekoha baasmaksumuse mõiste kõrgkoolidele antava tegevustoetuse arvutamise ühe alusena.
Sotsiaaldemokraadid toetavad kõrgharidusreformi kava taasarutamist riigikogus koos õppetoetuste ja õppelaenude seaduse muutmise seaduse eelnõuga, mis pole veel parlamenti jõudnud. Sotsiaalministeerium otsustas hiljuti mitte kooskõlastada haridusministeeriumi pakutud vastavat eelnõu, leides, et õppetoetused tuleb arvestada sarnaselt muude toetustega perekonna kogutulu hulka.
„Kõik see näitab, kõrgharidusreformi tuleb arutada komplekselt ja konsensust otsides. Reform, mis üritas jõuga ja kiirustades ära vormistada IRLi populistlikku valimisloosungit tasuta kõrgharidusest, on tänaseks ummikusse jooksnud. Kõrgkoolide „autonoomia suurendamise“ asemel tooks ta kaasa hoopis selle kadumise ning „tasuta“ hariduse asemel tasulise õppe osakaalu kasvu,“ märkis Allik.
