Allergoloogide koolitamist ei pea riik hädavajalikuks

 (20)
Arst
Corbis/Scanpix

Kuna sotsiaalministeerium ei näe vajadust luua allergoloogia eriala ning vastavaid spetsialiste koolitada, siis puuduvad Eestis allergoloogiale pühendunud arstid — sellega tegelevad oma põhieriala kõrvalt enamasti naha- või kopsuarstid.

Sotsiaalministeerium pole eriala loomiseks luba andnud ja seetõttu ei saa end keegi ametlikult ka allergoloogiks nimetada. See teeb aga patsientidele veel raskemaks üles leida neid väheseid spetsialiste, kes sellega põhieriala kõrvalt tegelevad. Tihti suunab perearst patsiendi kas kopsu- või nahaarsti juurde, kes oskavad nõu anda vaid oma erialast lähtuvalt, kirjutab Eesti Päevaleht.

“Eeskätt patsientide huve silmas pidades oleks ainuõige otsus kehtestada Eestis allergoloogia-kliinilise immunoloogia eriala, et perearstid ja patsiendid teaksid kindlalt, millise arsti juurde tuleb pöörduda ja patsient saaks kõigile oma immuunsüsteemi hädadele ühelt arstilt abi ja ravi,” selgitas Eesti immunoloogide ja allergoloogide seltsi sekretär dr Krista Ress.

“Kuna allergiahaigused on süsteemsed haigused, mitte ei haara ainult nahka või hingamisteid, siis oleks patsientidel praeguses olukorras vaja mitme spetsialisti konsultatsiooni — see on aga mõttetu tervishoiu ressursside kulutamine,” lisas Ress.

Allergiahaigustega võivad kaasneda ka teised immuunsüsteemi häiretest tingitud haigused, mistõttu oleks spetsialistide sõnul hea, kui patsient saaks ka teiste haiguste suhtes samal ajal konsultatsiooni. “Sellisel juhul tegeleks üks spetsialist nii laste kui ka täiskasvanutega — kogu pere saaks vajaduse korral käia ühe arsti juures,” täpsustas Ress.

Tema sõnul peavad immunoloogiliste uuringute tõlgendamiseks siiski olema süvendatud teadmised immuunsüsteemi funktsioneerimise kohta. Kui uuringu tulemusi õigesti ei tõlgendata, võib inimene jääda õige ravita. Samas on viimaste aastatega lisandunud hulgaliselt uusi ravivõimalusi.

Sotsiaalminsteeriumi asekantsler Ivi Normet kinnitas, et vaatamata allergoloogide seltsi tungivale palvele ei ole kavas muuta erialade nimistut. “Eesti tingimustes on allergoloogia käsitatav kui arstlik eripädevus,” tõdes ta, lisades, et teema tulevat ministeeriumis arutlusele alles järgmisel aastal.

“Inimesed, kes soovivad lasta allergiat uurida, peavad pöörduma perearsti poole. Perearst suunab vajaduse korral patsiendi eriarsti poole, kellel on allergoloogi eripädevus,” vastas Normet küsimusele, kuhu peaks pöörduma spetsialisti otsingul mures inimene.

Tartu ülikooli kliinilise immunoloogia residentuuri üldjuhendaja professori Raivo Uibo sõnul hakkab 1990. aastate keskel loodud residentuuri praegu lõpetama alles neljas allergoloogiale pühendunud inimene — rohkem pole riik lihtsalt kohti loonud. Residentuuri läbinud on ametlikult ka üldarstid. Uibo sõnul on Eestis kõigest tosina ringis allergoloogiaspetsialiste, enamik neist ise õppinud.

“Võiks olla siiski üks kindel spetsialist — allergoloog –, keda kõik teavad ja kelle poole osatakse pöörduda,” ütles Uibo.

Kui kümme aastat tagasi Eesti koolilaste hulgas tehtud uuringute tulemused näitasid, et allergiahaigused olid Eestis vähe levinud, siis viimaste aastatega on ka meil allergiahaiguste sagedus märgatavalt suurenenud. Uuringute andmetel on Eestis kümneaastastest lastest diagnoositud mingi allergiahaigus igal neljandal, sealhulgas astma üheksal protsendil, allergiline nohu 12 protsendil ja atoopiline dermatiit kaheksal protsendil.

Allergialiidu juhatuse liige ja dermatoloog doktor Maie Jürisson tõdes, et kui lastega tegelevaid allergolooge veel jagub, siis täiskasvanute puhul on asi killustunud. “Allergoloogilist püsiravi saab teha vaid allergoloog,” sõnas ta. “Samas allergiahaigused järjest süvenevad: eriti kui praeguste laste põlvkond hakkab lapsi saama — nii ema kui ka isa on allergikud.”

2006. aastal leiti Maailma Allergia Organisatsiooni uuringus, et keskmiselt 22 protsenti kogu maailma rahvastikust põeb vähemalt üht allergiahaigust.


Allergik: korralikku abi ei leia kusagilt!

•• 27-aastasel Karlil on mitu allergiat, millest paljud on ilmnenud viimase kolme-nelja aasta jooksul.

•• Tal on õietolmu allergia, see ajab silmad paiste või tekitab nohu. Pesupulbrite ja kodukeemia peale läheb jälle nahk paiste ja tekivad villid. “Tundub, et see on ka teiste allergiatega seotud,” ütles Karl. Toidud, nagu õunad, pirnid, luuviljalised, samuti toores porgand ja pähklid, ajavad ennekõike köhima ja iiveldama, laktoosi peale tekib kõhulahtisus. Samuti on ta allergiline kasside suhtes.

•• “Rääkisin perearstiga, ta andis saatekirja allergoloogi juurde, kuid ei soovitanud kedagi konkreetselt. Tuttavad soovitasid siis üht kopsuarsti. Tema tegi naha- ja vereanalüüsid, aga reaalselt andis nõu ja arstimeid ainult õietolmu osas, mida ma ise juba teadsin. “Testid kinnitasidki seda, mida juba ise kahtlustasin ja veel paari asja, mille peale ei mõelnud.” Seega sai Karl küll kätte analüüside tulemused, kuid mitte nende tõlgendust, sest see ei kuulunud enam kopsuarsti kompetentsi.

•• “Siis läksin nahaarsti juurde, kes ütles kohe, et allergia pole tema ala, ning soovitas lihtsalt kasutada tundliku naha kreeme ja deodorante,” rääkis noormees.

•• “Ei ole ühtki inimest, kes tegeleks keeruliste ristallergiatega süsteemselt. Iga arst aitab oma lõigus: üks annab inhalaatori, teine kreemid, keegi ei oska öelda, mis on see probleem immuunsüsteemis, mis haarab kogu keha korraga.”

Refereeritud artikli originaaltekst Eesti Päevaleht Onlines