Ühe põhjusena tõi Jõks välja, et Reformierakonna valimiskampaanias puudub erinevalt nende koalitsioonikaaslasest konkreetne sõnum, mille ümber arutelu tekitada. See on peegeldunud valimisdebattide tulemustes.

Jõksi sõnul võib siit otsida ka põhjusi, miks Reformierakond on viimastel nädalatel püüdnud esialgu naeruvääristada, kuid siis omastada Isamaa ja Res Publica Liidu (IRL) tasuta kõrghariduse lubadust.

Reformierakonna valimisprogramm ei sisalda Jõksi sõnul erinevalt sotsiaaldemokraatidest ja IRL-st midagi ausa ja läbipaistva valitsemise kohta.

"Nende saadikud jätkavad põhiseadusevastaselt riigiäriühingute nõukogus ja erakond õigustab varjatud annetuste vastuvõtmise dekriminaliseerimist," hindas Jõks.

Jõksi hinnangul on Reformierakond erakondliku kontrolli ulatuse ja erakondade rahastamise reguleerimise osas lähemal Keskerakonnale kui oma valitsuspartnerile IRL-le.

"Sellest tulenevalt ei ole Reformierakonnal õnnestunud vastuseisu Keskerakonna juhiga usutavalt üles ehitada ja valijaid "ühise vaenlase" vastu mobiliseerida," leidis Jõks.

Eile avaldatud BNS-i tellitud TNS Emori uuringu kohaselt juhib erakondade reitingu edetabelit 28-protsendilise toetusega Reformierakond, kellele järgnevad Keskerakond 25 ning Isamaa ja Res Publica Liit (IRL) 21 protsendiga.

Reformierakonna populaarsus on aga langenud: kui novembris toetas parteid veel 43 protsenti valimisealistest kodanikest, siis detsembris ja jaanuaris oli erakonnal toetajaid 36 ning veebruaris 28 protsenti.