Sotsiaalvõrgustikes käituda oskamine sõltub Martinsoni hinnangul inimesest, kuid pigem postitatakse kohatut infot vähe. „Ma jälgin õige mitut tuhandet inimest nii Twitteris kui ka Facebookis ja õige harva näen midagi sellist, mille puhul mõtlen, et seda ei peaks seal olema,“ sõnas ta. Eesti Päevalehe tänases artiklis „Haiglaõde riputas intensiivravile sattunud sureva lapse pildi Facebooki“ kirjeldatud õe tegevus läks Martinsoni sõnul aga vastuollu nii seaduse kui ka eetikaga.

Sääraste olukordade vältimiseks peaks iga inimene Martinsoni hinnangul endale teadvustama, et olles sotsiaalmeedias, on ta muutunud meediakanaliks. „Nad peavad ka vastavalt käituma. Iga asi, mis nad teevad, võimendub. See võib olla nii hea kui ka halb,“ sõnas Martinson. „Ühelt poolt võid väga palju lollusi teha ja sellega asju ära rikkuda ja teiselt poolt on võimalik oma reputatsiooni üles ehitada väga sihikindla sotsiaalmeedia poliitikaga – mida panna ja mida mitte –, see võib väga kõvasti kaasa aidata.“

Martinson märkis, et on terved raamatud, seminarid, konverentsid ja agentuurid, kes tegelevad inimese sotsiaalmeedia reputatsiooni korraldamisega ja reputation management on muutunud juba eraldi tööstusharuks. Näiteks vaadatakse, mis inimest guugeldades otsimootorist välja tuleb ning öeldakse, mida Facebooki panna ning mida mitte.

Postitustesse tuleb suhtuda läbimõeldult

Kui mõni eelistab oma „seina“ varjata, siis sotsiaalmeediat meediakanalina võttev Martinson seda ei tee, vaid paneb üles läbimõeldud postitusi ja infot, mis professionaalses mõttes profiiliga seotud. „Ma annan endale aru, et minu imidž maailmas kujuneb väga paljus sotsiaalmeedias. 90 protsenti inimestest, kellega ma suhtlen ärialaselt üle kogu maailma, on minu kohta arvamuse kujundanud läbi selle, mismoodi ma sotsiaalmeedias paistan.“

Sotsiaalmeediasse vähegi teadlikult suhtudes peab inimene Martinsoni sõnul teadma, miks ta seal on ning mida ta tahab saavutada. Profiili peitmise puhul peab samuti silmas pidama, et kui sõprade nimekirjas pole just ainult pere ja lähimad sõbrad, siis tuleb postitused korralikult läbi mõelda. „Kui tal on üle paarikümne või üle 50 sõbra, siis võib enam-vähem kindel olla, et need ei ole enam kõige lähemad sõbrad. Igal juhul soovitan suhtuda sellesse väga läbimõeldult. See ei ole enam niisama pläkutamine sõpradega.“

Martinson viitas, et näiteks Ameerika Ühendriikides vaatavad tööandjad enne inimese töölevõtmist tema Facebooki kontot, et näha, millise inimesega on tegu. „Vähemalt pooled inimesed Ameerikas kindlasti mõtlevad sellele teadlikult, kuidas nad oma profiili kujundavad, kuna see võib olla tööturul läbilöögiks nii positiivse kui ka negatiivse mõjuga,“ märkis Martinson.

Eestis räägitakse sellest küll vähem, kuid Martinsoni sõnul vaadatakse siingi enne inimene tööle võtmist sageli tema profiil üle. Mees sõnas, et nõnda käitub ta tööandja ja partnerina isegi. „Kõige lihtsam viis inimese kohta midagi teada saada on vaadata, mida ta enda kohta kirjutab.“