Josing rääkis, et tarbimine langes vaatamata sellele, et 2013. aastal keskmine palk suurenes. Täiskasvanud elanikkonna alkoholitarbimise näitajate hulka ei kuulu välisturistide tarvitatud alkohol.

Võrreldes Soome ja Rootsiga on alkoholitarbimise numbrid endiselt suured, Eestis tarbiti täiskasvanud elaniku kohta absoluutalkoholi 11,8 liitrit, Soomes 11,6 ning Rootsis 9,2. Josing sõnas, et Rootsi numbrid on Eestile eeskujuks ning arenguruumi veel on.

Marje Josing tahtis pressikonverentsil ära klaarida ka välisturistide alkoholitarbimise. Ta tunnistas, et turistide osa Eesti alkoholitarbimises on päris suur – üks kolmandik. Küll aga ei tohi Josingu arvates süüdistada ainult soomlasi nagu tavaliselt kombeks. Ta rääkis, et peale soomlaste mängib statistikas suurt rolli ka Rootsi laevadel tarvitatud alkohol ning Vene turistid.

Alkoholi aktsiisimakse laekus rahandusministeeriumi andmetel 2013. aastal 209 miljonit eurot ning tänavu peaks EKI prognoosi kohaselt laekuma makse 225 miljoni euro ulatuses. Josing rääkis, et alkoholiaktsiis võiks tõusta pisut kiiremini kui keskmine palk.

Uuringu kohaselt arvavad elanikud ise, et eestimaalased tarbivad alkoholi liiga palju. Lausa 54 protsenti vastanutest arvas, et Eestis juuakse palju ning 25 protsenti arvas, et liiga palju. Josingu sõnul suhtuvadki eestlased alkoholitarbimisse kriitiliselt, kuid kui küsida inimestelt nende endi joomisharjumuste kohta, on tulemused palju roosilisemad. Uuringus vastas 52 protsenti küsitletutest, et joovad vähe alkoholi. Uuringus osales 1184 inimest, kuid Josing ütles, et kahjuks pole alkoholi liigtarbijaid sageli võimalik uuringutesse kaasata.

Mida teha edasi?

1. juulist lubab Eestis seadus avalikus kohas alkoholi tarbida. Josing loodab, et olukord ei muutu ja alkoholitarbimise numbrid vähenevad üha enam. “Tahaks loota, et ei pea hakkama Tammsaare pargist politseiga joodikuid peletama,” ütles Josing.

Konjunktuuriinstituudi direktor rõhutas, et alla 18-aastaste alkoholi tarvitamise suhtes peab valitsema nulltolerants. Samuti aitaks Josingu arvates alkoholitarbimist vähendada väiksema taaraga. Uuringutulemused näitasid, et just nimelt suuremad alkoholitarbijad eelistasid suuremaid õllepudeleid väiksematele. Piirata tuleks Josingu arvates ka alkoholitoodete reklaami ja muuta inimeste hoiakut purjus inimese suhtes. Ta rääkis, et purjus inimese vägitükkide üle ei tuleks naerda, vaid inimesele peaks pigem kaasa tundma.