Alkoholikonverents: suurtes kogustes alkoholi tarbimine pole vähenenud

 (7)
Alkoholikonverents: suurtes kogustes alkoholi tarbimine pole vähenenud
Foto: Ilmar Saabas

Alkoholi tarbimine on Eestis küll vähenenud, kuid samas ei ole vähenenud korraga suurte koguste tarbimine, rääkis Tervise arengu instituudi nõunik Marge Reinap täna alkoholikonverentsil "Põhjamaa jälgedes?".

Reinap märkis, et alkoholi tarbimine on seoses majanduslangusega vähenenud, seda peamiselt kange alkoholi arvelt, ja tänu sellele on vähenenud ka tervisekahju.

Võrreldes teiste Põhjamaadega on Eesti aga jätkuvalt esikohal. Eestis tarbitakse 9 liitrit registreeritud absoluutalkoholi inimese kohta aastas, Taanis 8,4 ja Soomes 8,1. Rootsis, Islandil ja Norras on see arv väiksem, seal on Reinapi sõnul mõõdukamad tarbijad. Mõõdukaks tarbimiseks peetakse kuue liitri tarbimist elaniku kohta.

Mehed tarbivad Eestis alkoholi kõige enam mõned korrad nädalas või kuus, naised samas mõned korrad kuus või aastas - ühesõnaga naised tarbivad Eestis alkoholi meestest harvem. Viimaste aastate muutustena tõi Reinap välja, et osa meestest, kes eelmisel ja üle-eelmisel aastal tarbisid alkoholi iga päev, teevad nüüd seda paar korda nädalas.

Naised tarbivad samuti varasemaga võrreldes alkoholi harvemini - osa naistest kes enne jõid paar korda kuus, joovad nüüd alkoholi mõned korrad aastas. Samuti on märgatavalt kasvanud naiste seas alkoholi üldse mitte tarbijate arv.

Pikema aja trendi vaadates on meeste tarbimine suhteliselt väikeste muudatustega, samas on naiste alkoholitarbimine 1996. aastaga võrreldes kahekordistunud.

Meeste eelistatuim jook on õlu, seda tarvitatakse enim igapäevaselt, naised eelistavad kõige enam veini ja lahjat alkoholi. Selles osas väga suuri muudatusi 2008. aastaga võrreldes ei ole.

Tervisekäitumise uuringu järgi on meestel sagenenud purjujoomine ehk enam kui kuue annuse alkoholi tarbimine, varem kord kuus, nüüd pigem kord nädalas, naistel on selles osas muutused marginaalsed. Vähenenud ei ole alkoholi korraga suurtes koguses tarbivate inimeste hulk: vähemalt kord kuus teeb seda 43 protsenti meestest ja 12 protsenti naistest.

Alkoholi põhjustatud haiguste hulk vähenenud

Alkohol võib otseselt või kaudselt olla riskifaktor 60 haiguse ja seisundi tekkeks. 100-protsendiliselt alkoholist põhjustatud haigused on näiteks alkoholisõltuvus, psühhoos, alkoholi kuritarvitamine, maksa alkoholtõbi, tsirroos ja alkoholi kardiomüopaatia.

Kaudselt võib alkohol tekitada kasvajaid, südameveresoonkonna haigusi ja seedesüsteemi haigusi. Välispõhised ehk akuutsed alkoholitarbimise tagajärjed on suitsiidid, liiklusvigastused, kukkumised, tulevigastused, uppumised, vägivald, töövigastused, mürgistused ja lämbumised.

Eriarsti poole pöördunud inimeste arv on oluliselt vähenenud ja alkoholiga otseselt seotud haiguste ravikulud oluliselt vähenenud. Ravikulude vahe 2009. ja 2010. aasta vahel on näiteks viis miljonit krooni.

Oluliselt on vähenenud ka alkoholiga otseselt seotud haigustest tingitud suremus. Võrreldes 2008. aastaga on suremus vähenenud 2010. aastaks 28 protsenti. 2010. aastal oli see arv 500, 2008. aastal 691.

Vähenenud on ka alkoholiga seotud vigastussuremus. 2008. aastal oli neid kokku 252, eelmisel aastal 196. Samas ei ole vähenenud tuleõnnetustes hukkunute ja uppunute arv.

Alkoholiga seotult suri 2008. aastal kokku 16 715 inimest, 2010. aastal 15 782. Joobes liiklusõnnetustes hukkus 2009. aastal 37, 2010. aastal 27 inimest, tuleõnnetuses hukkus joobeseisundis 2009. aastal 42, 2010. aastal 52 inimest, joobes uppunuid oli 2009. aastal 38 ja eelmisel aastal 65 inimest.