Alkoholikonverents: aktsiis tõuseb, transiit hakkab tööle: soomlased lähevad Lätti alkoholi järele

 (154)
Alkoholikonverents: aktsiis tõuseb, transiit hakkab tööle: soomlased lähevad Lätti alkoholi järele
Foto: Ilmar Saabas

Täna toimus Tallinnas Swissotelis tervise arengu instituudi iga-aastane alkoholikonverents, mis sel korral keskendus alkoholi kättesaadavuse teemale.

Konverentsil pidi plaani järgi avasõnad ütlema tervise- ja tööminister Jevgeni Ossinovski, kuid kuna tal sündis täna hommikul tütar, siis kandis Ossinovski kõne ette sotsiaalministeeriumi terviseala asekantsler Maris Jesse.

Ossinovski märkis kõnes, et kuna ametisse astuv valitsus tunneb muret Eesti rahva tervise pärast, siis seatakse piirangud alkoholi reklaamimisele, karistused alkoholijoobes juhtimise eest karmistuvad ja tõstetakse lahja alkoholi aktsiisi.

Ossinovski märkis, et alkoholi tarvitamisest tekkiv kahju ühiskonnale on suurem kui tulu, mis tuleb töökohtadest ja maksulaekumistest, sh aktsiisidest. Valitsuse eesmärk on jõuda niikaugele, et alkoholi tarbimine oleks alla kaheksa liitri elaniku kohta aastas. Selleks ongi plaanis alkoholi kõrgem hind ning piirangud müügile ja reklaamile.

Alkoholiostjatelt küsitakse üha rohkem dokumenti

Tervise arengu instituudi vanemspetsialist Triin Sokk rääkis testostlemise tulemustest, mis näitavad, et alkoholi müümisel on Eestis toimunud suur nihe ja üha rohkem küsitakse ostjatelt dokumenti ning keeldutakse joobes isikutele alkoholi müümast.

Kui kaks aastat tagasi küsiti dokumenti 26 protsendil ostudest, siis 2016. aasta suvel tehtud testostlemiste käigus küsiti ostleja dokumente juba 45 protsendil ostudest. Kõige enam küsitakse dokumenti suurtes poodides — 65 protsendil ostudest. Kõige vähem aga tanklates — 46 protsendil ostudest, ja väikestes poodides — 41 protsendil ostudest.

Seotud lood:

„Teenindajate roll alkoholi kättesaadavuse piiramisel on unikaalne, kuna nad saavad alkoholi tarbimisest tulenevate kahjude vähendamisele palju kaasa aidata — küsides alkoholi ostjalt dokumenti ning keeldudes joobes isikule alkoholi müümast. Poed on teinud palju tööd teenindajate teadlikkuse tõstmisel ja hea meel on näha, et müüjate teadlikkus ja oskused on paranenud. Müüjad oskavad paremini küsida ostjatelt dokumente ja lahendada alkoholi müümise käigus esilekerkivaid konflikti olukordi,“ ütles Sokk.

Kõige vähem küsitakse dokumenti Lääne-Eestis

Sokk märkis, et Lääne-Eestis küsiti teiste maakondadega võrreldes dokumenti harvemini. Täpsemalt on mujal dokumendi küsimine selgelt sagenenud, kuid Lääne-Eestis, sh saartel, jäänud samaks. Veel osutas Sokk, et enamasti küsitakse dokumenti siis, kui tahetakse osta kanget alkoholi. „Alkohol on alkohol on alkohol,” rõhutas aga Sokk. „Ei ole vahet, millist alkoholi tarvitad, kogus alkoholi, mis kehast läbi käib, on sama.” Niisiis ei ole Soku kinnitusel üks pits kanget alkoholi ohutum kui klaas lahjat alkoholi, mistõttu tuleks dokumenti küsida kindlasti mõlema ostu puhul.

Vähem küsitakse dokumenti ka väikestes poodides ja tanklates. „Need on need kitsaskohad, millega peab rohkem tegelema,” rõhutas Sokk, kes viitas, et noored, kes kutsuti testostlejateks, teavad hästi, kust alkoholi saab, kus seda müüakse ja kuidas seda osta. „Plussina võib välja tuua, et kui 2014. aastal küsiti maapiirkondades harvemini dokumenti, siis nüüd on see ühtlustunud ja küsitakse väga sarnaselt.”

Purjus inimesele alkoholi müümine on seadusega keelatud

Eraldi teema on ka purjus inimestele alkoholi müümine — see on seaduse järgi keelatud, kuid siiski tuleb neid müüke ette. Sokk rõhutas, et Põhjamaade alkoholikultuur soodustab seda, et end juuakse purju ehk juuakse korraga suur kogus alkoholi. Sellega kaasnevad aga erinevad ohud: vigastussurmad, kuritegevus, uppumissurmad, liiklusõnnetused ja tuleõnnetused.

Mängult purjus inimeste testostlemine on alles pooleli, aga juba saab öelda, et on märgata väga positiivset arengut. Kui 2014. aastal tehti kolmes kohalikus omavalitsuses 40 testostu purjus ostjaga, siis öeldi müümisele „ei” vaid ühel korral. Nüüd, 2016. aastal on praeguseks tehtud 123 ostu ja saadud 31 keeldumist. „Progress on toimunud,” oli Sokk tulemusega rahul.

Sokk märkis, et purjus inimestele „ei” ütlemise juures on oluline roll turvameestel või üldse selles, et oleks töötajaid, kes saavad olla teenindajale toeks. Kui teenindajal on tugi, näiteks turvamees, keda saab appi kutsuda või kes samuti silmi lahti hoiab, siis müüakse ses poes väiksema tõenäosusega joobes inimesele alkoholi.

Öelda saab ka seda, et teenindajate oskused ja teadmised on paranenud — osatakse ka kenasti öelda, et sulle me alkoholi ei müü. Seda osatakse öelda nii, et inimene ei solvuks, ja suisa nii, et purjus ostja tunneb, et temast hoolitakse. Näiteks on teenindajad öelnud: „Kas oled kindel ikka, et sul on seda vaja — sa ei seisa niigi eriti püsti?” ja „Kullakene, ära rohkem võta, te olete nii purjus juba.”

Sokk täpsustas ka, et testostlejad ei ole tegelikult purjus, vaid neile on ette näidatud, millised joobetunnused neil peavad olema ja nad on saanud treeningu, samuti on nendega kaasas vaatleja. „Oleme näinud, et kui teha palju oste järjest, siis rolli võtja väsib ära. Näiteks taarub ja tuigub, aga kõne on selge,” kommenteeris Sokk, et see võib jätta müüjale imeliku mulje.

Vaheseinad poes aitaks ennekõike alkoholisõltlasi

Konverentsi paneeldiskussioonis arutasid Coopi, Maxima, Rimi ja Selveri esindajad, milline on alkoholimüügi argipäev poodides.

Coopi esindaja Jaanus Vihandi märkis, et suur võit oleks juba see, kui aktsepteeritaks vastust: „Ma täna ei võta, ma olen autoga.” Praegu öeldakse sageli seepeale, et võta ikka klaas, jäta auto siia ja mine taksoga. Rääkides muudatustest poodides ütles Vihandi, et vaheseinad näiteks ei aita tema hinnangul kindlasti alkoholisõltlaste osas.

Maris Jesse ütles seda arvamust kommenteerides, et vaheseinad aitavad nimelt inimesi, kellel on alkoholisõltuvus, sest paljud püüavad haigust kontrollida, sõltuvusega toime tulla, kuid neil käib iga päev ajus võitlus tungiga alkoholi osta. Nende jaoks tähendab pudeli nägemine ja pudelirivi läbimine poes iga kord võitlust ajus. Neid ja nende perekondi saab aidata nii, et kassadeni ei pea jõudma alkoholilettide vahelt.

Vihandi esitas seepeale küsimuse, kui palju selliseid inimesi on, mispeale Jesse vastas, et neid inimesi, keda alkoholilettidest möödumine võib panna murduma, on 100 000. See pani Vihandit kulmu kergitama. „Sõltlasi on meie seas oluliselt rohkem, kui me armastame seda mõelda,” nentis Jesse.

Sõltlasi on meie seas oluliselt rohkem, kui me armastame seda mõelda.
Maris Jesse

Vihandi ütles, et teda huvitab, milline on see osakaal Soomes või Rootsis ja kas ühe vähemuse pärast peab teiste elu keerama pea peale. Ta võrdles, et kui klassis on 20 inimest ja neist kaks segavad tundi, siis kas see on okei või ei. Teda huvitab, miks ei ole alkoholi müügipiirangud naaberühiskondades toiminud.

Jesse selgitas, et naaberühiskondades, Soomes ja Rootsis, on alkoholikahjud väiksemad, sest kuigi tarbimine võib olla laias laastus sama numbriga, siis kahjud on väiksemad, sest alkoholi tarbitakse väiksemates kogustes ja tarbimine on ühiskonnas ühtlasemalt jaotunud.

Sõltlaste elu on vaja kergemaks teha, sest kolmandik perekondadest ütleb, et nende lähedane on alkoholiprobleemidega. „Üle poolte Eesti inimestest kannatab alkoholi liigtarbimise tõttu,” rõhutas Jesse, kes kutsus kaubanduskette üles koostööle, öeldes, et ei tuleks vaielda selle üle, kas on probleem või ei. Mitme kaubandusketi esindaja sõnas, et tema isiklikult pole selle probleemiga kokku puutunud.

Jesse rääkis, et pilt pole nii roosiline kui tundub. Veel mõne aasta eest said peaaegu kõik alaealised alkoholi poest kätte. Kuidas on võimalik, et sügavaid joobetunnuseid näitlevatest inimestest vaid ühele keelduti 2014. aastal alkoholi müümast. Jesse rõhutas, et teadlikult oleme panustanud riigi ja erasektori poolt alkoholikahjude vähendamisse vaid viis-kuus aastat.

Transiit hakkab tööle: soomlased hakkavad alkoholi tooma Lätist

Dmitri Jegorov rahandusministeeriumist rääkis konverentsil alkoholiaktsiisipoliitikast ja nentis, et uus koalitsioon on teinud otsuseid, mis kohati on ehitatud eelmise koalitsiooni otsuste peale, aga kohati erinevad neist. Jegorov rääkis, et Eestis tarbitakse jätkuvalt palju alkoholi. Soomlased on Eestis käimist vähendanud, aga käivad siiski ja mõjutavad alkoholiaktsiisi laekumist. Läti faktor ehk Lätist alkoholi toomine on Jegorovi kinnitusel tulnud, et jääda.

Trend on muutunud ja tarbimine on võtnud püsiva suuna alla. Rahandusministeeriumi ootus ja lootus on Jegorovi sõnul, et trend pole võtnud suuna alla ainult ostmises, vaid ka tarbimises, nimelt kardetakse seda, et tarbimine ei vähene, kuid ostmine küll. "Läti riigikassa täitmine pole meie eesmärk," märkis Jegorov. Ta sõnas, et piirile pole praegu põhjust minna, kuna soodushindu leiab ka Tallinnast, siiski nentis ta, et piirikaubandus kindlasti süveneb.

Kui öeldakse, et meil transiit ei toimi, siis hakkab toimima küll.
Dmitri Jegorov

"Soome on vastupidiselt meie soovidele paljud alkoholipoliitika eesmärgid ja tingimused muutnud leebemas suunas. Soomlased võivad osta vähem Eestist ja jääda rohkem enda turu juurde," kommenteeris Jegorov. Kindel on tema hinnangul see, et soomlaste ostud Eestis vähenevad, ühtlasi saab Jegorovi sõnul julgelt öelda, et soomlaste reisid Lätti intensiivistuvad.

Õllekohver on meil praegu hinnaga 11, Lätis umbes üheksa eurot, kui aktsiisid tõusevad, siis meil saab selle kohvri hind olema 18 eurot, Soomes on see 21,22 eurot. See on põhjus, miks Jegorov on veendunud, et soomlaste Läti-reisid sagenevad. „Kui öeldakse, et meil transiit ei toimi, siis hakkab toimima küll,” nentis Jegorov.

Juba on trepikodades sildid: sõidan nädalavahetusel Iklasse või Valka, tellimused korterisse X.
Dmitri Jegorov

Ühtlasi suureneb maksu- ja tolliametile illegaalse turu surve ja ametil saab olema raskem seda kõike hallata. Juba on teada sildist Viljandi trepikojas: „Sõidan nädalavahetusel Iklasse või Valka, tellimused korterisse X.” Jegorov sõnas, et trepikodade kontrolli ei tule, aga vihjetelefon töötab hästi.

Riigi suunas kriitiliselt ütles Jegorov, et riigi alkoholiaktsiisipoliitika muudatused peavad muutuma stabiilsemaks ja etteaimatavamaks. „Juba neljandat korda oleme muutnud määrasid, mis ei ole veel jõustunud,” osutas Jegorov. Tema sõnul on küsimus, kas ka edaspidi kohandada pikaajalist poliitikat ja jälgida, et see ka reaalselt oleks pikaajaline, või loobuda pikaajalise poliitika loomisest ja öeldagi, et kui on vaja raha, siis tulevad muudatused.

Kolmveerand inimestest piiril alkoholi ostmas ei käi, nad peavad ostma ka kallimalt või muutma tarbimist. Kaubanduse juurdehindlused alkoholile Jegorovi sõnul ilmselt vähenevad, aga seetõttu võivad tõusta teiste kaupade juurdehindlused.

Juba neljandat korda oleme muutnud määrasid, mis ei ole veel jõustunud.
Dmitri Jegorov

Jegorov märkis, et ükski otsustatud tõus ära ei jää, kuigi mõni nihkub tootjate soovil veebruari. Aktsiisitõus on ka varem mõjutanud kauplusi, kes mõnel juhul on enne aktsiisitõusu valmis varunud aasta jagu alkoholi. „Meieni jõudis info, et mõne poe puhul ületab varu aastavaru tublisti. Kui vaadata, millised on intressid pangas, siis on aru saada, kuhu alla raha tasub panna,” sõnas Jegorov.

Lahja ja kange alkoholi suhe 2,61 läks ülevaatamisele ja lahja alkoholi aktsiis tõuseb kiiremas tempos. Õlle ja muu lahja alkoholi tarbimine muutub ilmselt suhtena kange alkoholi tarbimisse. Praegu juuakse aastas õllena ära üle 40 protsendi absoluutalkoholist, viinast tuleb 25 protsenti.

Turvamehed võiks jälgida ka baari ukse ees toimuvat

Kaido Saarniit Põhja prefektuurist rääkis politsei koostööst baaripidajatega. Kesklinna politseijaoskonna territooriumil on üle 121 000 elaniku, kuid sündmuste arv annab kõigile teistele piirkondadele silmad ette. Iga kesklinna piirkonna politseinik ütleks, et alkohol on probleem, sest nad näevad seda oma töös pidevalt.

Suur probleemkoht on nn Bermuuda kolmnurk vanalinnas. Saarniit märkis, et sealne baaride tihedus sajal meetril on näide olukorrast, mida ei tohiks kusagil olla. Baaride ümbrusesse kogunevad inimesed, pidu käib ka tänaval, rikutakse kohalike elanike öörahu, alkoholiseadust.

Sageli lahendatakse vägivallaprobleem baaris ära, kuid kaklejad suunatakse peaaegu üheaegselt tänavale, kus probleem jätkub. Probleemid on ka alaealistega seoses, kes püüavad sisse saada baaridesse ja ööklubidesse. Taksod eiravad liiklusmärke, et saada klient enda autosse. Peale selle taskuvargused — Bermuuda kolmnurgas on hästi palju rahvast, mis on soodne pinnas taskuvarastele.

Baarid, alkohol ja mõnuained võtavad ära meeletult politsei ressurssi. „Kui enamik süütegusid vanalinnas pannakse toime alla sajameetrisel tänaval, siis on see kindlasti kõigi asi, nii elanike, omanike kui politsei,” rääkis Saarniit ja rõhutas, et politsei ei jõua kõikjale ja valvata üht kohta ööpäev läbi. Nii oleks abiks, kui turvamehed jälgiks ka meelelahutusasutuse ukse ees toimuvat.

Alkoholi tarbimine on langustrendis üle maailma

Marje Josing Eesti konjunktuuriinstituudist rääkis, et alkoholi tarbimine on Eestis viimasel neljal aastal langenud ning sama trend on üle maailma. Eelistama on hakatud kvantiteedile kvaliteeti. Tarbimise langus Eestis on tulnud peamiselt sellest, et need, kes varem tarbisid alkoholi mõõdukalt, on liikunud vähe tarvitajate gruppi. Paraku liigtarbijate hulka pole õnnestunud vähendada.

Josing sõnas, et ligi viiendik Eesti viinaturust on must turg. Kuna hinnavahe legaalse ja illegaalse viina vahel oli eelmisel aastal marginaalne, siis see on aidanud ka musta turgu ohjeldada. Kui aga legaalse alkoholi hind peaks kasvama, siis annab see võimaluse ka mustal turul kasvada. Josing rõhutas, et ka teenuse pakkumine: Lätist toomine ja Eestis müümine, on ohukoht.

19
protsenti viinaturust on must turg.

Eelmisel aastal osteti kauplustest kaasa 6,1 miljonit liitrit absoluutset alkoholi, maal tarbiti 1,24 miljonit liitrit alkoholi. Välisturistide ostud on suisa 41 protsenti müüdud alkoholist. Josing nentis, et Eestist alkoholi ostmine on Soome jaoks olnud aastaid probleem, kuid nüüd on rõõmsad nii soomlased kui ka lätlased. "Kui oleme otsustanud Läti riiki finantsiliselt toetada, siis on kõik hästi," vihjas Josing, et valitsusel pole vast kõik päris lõpuni läbi mõeldud, sest oodatud tulu alkoholiaktsiisi tõstmisest arvatavasti ei tule.

Kui eestlastelt küsida, siis nähakse selgelt kahjusid: 72 protsenti eestimaalastest ütleb, et Eestis juuakse palju või liiga palju. Enda tarbimist hinnates on enim vähe ja mõõdukalt tarbijaid, neid, kes joovad palju, ei õnnestu tõenäoliselt väga küsitledagi. Samuti ei saa nad arvatavasti aru enam ka sotsiaalsetest kampaaniatest, nagu ära minu purjuspäi ujuma. Soomlased ütlevad, et nendel joob kümme protsenti alkoholi tarvitajatest ära 50 protsenti alkoholist.

Eelmisel aastal oleks olnud 662 laipa vähem, kui alkoholi tarbimine oleks väiksem.
Marje Josing

Eestis on samuti suurim murekoht liigtarbijad, kes satuvad õnnetustesse ja probleemidesse. Alkoholi tarbimisel on ka otsene seos inimeste ellujäämisega: eelmisel aastal oleks olnud 662 laipa vähem, kui alkoholi tarbimine oleks väiksem.

Josingu hinnangul oleks mõistlik lõpetada meelelahutusasutustes lõpetada alkoholi müümine mingist kindlast kellaajast, et külastajad saaksid veidi kainemaks, enne, kui tänavale lähevad. Küsitluses osalenutest 28 protsenti arvas, et midagi pole vaja muuta, kuid suur osa leidis, et alkoholi müügi võiks lõpetada südaööl.

WHO on seadnud eesmärgiks, et alkoholi tarvitamine võiks riigis olla kuus liitrit absoluutset alkoholi inimese kohta aastas. Eestis on see näitaja hetkel 10,3, nii et seatud eesmärk on kõrge. Sarnane on alkoholi tarbimine ka Soomes, kus aga alkoholi müüki on jõuliselt piiratud: seal on kordi vähem kauplusi, kust alkoholi saab. Josingu sõnul on soomlased sealsete piirangutega rahul, see on ühiskondlik konsensus. "Nad väidavad, et kui Soomes saaks alkoholi sama kergelt kätte kui Eestis, siis oleks alkoholi tarbimine veel kõrgem kui praegu," lausus Josing. Samas on Soomes küll sarnane tarbimisnumber, aga kahjud väiksemad.

Noorte meelemürkide kasutamisest rääkis tervise arengu instituudi spetsialist Maris Salekešin, Kärt Pärtel tervise arengu instituudist rääkis aga alkoholikahjudest Eesti ühiskonnas. Küsitluses osalenutest 24 protsenti on tundnud alkoholi tarvitamise tõttu süütunnet, viis protsenti on aga suisa alkoholi tarvitanud kohe pärast ärkamist, mis selge ohumärk.

Allikas: Tervise arengu instituut

Pärtel tõi välja, et vastajad hindavad oma viimase aasta alkoholitarbimist üle kahe korra väiksemaks kui Eesti konjunktuuri instituudi küsitlusest ilmnes. Samuti tuli välja, et üle veerandi vastajatest on lapse- või teismeeas koos elanud koos inimesega, kes on üsna sage alkoholi tarvitaja või tarvitas palju alkoholi. Neid inimesi on ka enim verbaalselt väärkoheldud ja nende peale karjutud.

Enamik vastajaid soovib piiranguterohket poliitikat: näiteks leiab 81 protsenti vastanuist, et alkoholireklaam peaks olema keelatud.

Konverentsi lõpuosas rääkis Aimar Ventsel Tartu ülikoolist alkoholi seotusest sotsiaalsete ja kultuuriliste rituaalidega. Ta sõnas, et me ehk ei pane tähelegi, kui palju on meie elus alkoholi seoses sündmustega: alates sünnist kuni surmani.

Teise maailmasõja ajal oli enamik venelasi rindel kogu aeg purjus, sest neile anti iga päev viina.

Alkohol on Ventsli sõnul palju enamat kui kange kraadiga jook — alkoholi kanguse suurenemine on ajalooliselt seotud riigi poliitikaga, eriti sõja arengutega. Selleks, et retkele alkoholi kaasa võtta, tuli selle kraadi tõsta. Ta osutas, et teise maailmasõja ajal oli enamik venelasi kogu aeg purjus, sest neile anti tõepoolest rindel iga päev viina. Rinde taga oli kaks tööstust: relva- ja alkoholitööstus. Selle tulemusel tekkis aga paraku alkohoolikute probleem pärast sõda.

Samuti kõneles konverentsil veel kirjanduskriitik Mihkel Kunnus, kes sõnas, et kultuur on kui keeldude süsteem. Kui vaadata alkoholitarbimist, siis pole väga hea, kui see on täiesti kättesaadav. Kunnus leiab, et pühapäeval alkoholi müümise keelamine pole paha mõte.

Päeva modereerinud Kadri Lainas ütles konverentsi lõpetuseks, et huvigruppe on erinevaid ja see on normaalne demokraatlikus ühiskonnas. See, kuidas leida tasakaal alkoholist tulevate tulude ja kulude vahel, on paradoks, millega maadleme ilmselt veel mõnda aega.

Konverentsi toimumist rahastatakse Euroopa sotsiaalfondi toetuse andmise tingimuste „Kainem ja tervem Eesti” raames.