Alkoholiettevõtjate ühispöördumine: olime juba oktoobris valmis enamikku alkoholi müüki ja reklaami karmistavatest muudatusettepanekutest ellu viima

 (12)
Tarmo Noop
Tarmo Noop, Eesti õlletootjate liitFoto: Tanel Meos

Eesti alkoholitootjaid ja kaupmehi ühendavad liidud avalikustasid kirja, mille saatsid valitsusele seoses alkoholi- ja reklaamiseaduse karmistamisega oktoobris. Nimelt kirjutavad nad, et on paljude rohelises raamatus kokku lepitud meetmetega nõus ning ülejäänute osas valmis kompromissideks.

Allpool on ettevõtjate pöördumine täismahus.

Ettevõtlusliitude avalik pöördumine Vabariigi valitsuse liikmete poole

Üleskutse aruteluks Alkoholi- ja reklaamiseaduse muutmise teemal

Lugupeetud valitsuse liikmed!

Kui Sotsiaalministeerium saatis sügisel kooskõlastusringile alkoholi- ja reklaamiseaduse muutmise eelnõu, siis esitasid ettevõtlusliidud kirjalikult Sotsiaalministeeriumile ja teistele võtmeministeeriumitele oma ühised seisukohad. Nendes fikseeriti, et enamus eelnõu sisust on liitudele vastuvõetav ja elluviidav, kuid ei toetata meetmeid, mille osas puudub alternatiivide kaalumine, mõjude hindamine ning mis on disproportsionaalsed. Avalikkuses leidis terava vastasseisu vormis kajastamist, et ettevõtlusliidud on vastu ministeeriumi kõikidele ettepanekutele, kuigi oma 30. oktoobri kirjas, kus andsime oma arvamuse üksiti iga ettepaneku kohta, olime valmis enamikku muudatusettepanekutest ellu viima. Nii meie kui ka Eesti Kaubandus-Tööstuskoja ja teiste organisatsioonide seisukohad on kättesaadavad eelnõude infosüsteemis (EIS). Vastust oma kirjale me Sotsiaalministeeriumist saanud pole.

Seotud lood:

Meie kui erialaliitude arvamuse mõistmiseks on lihtne võti – kui vaadata ülemöödunud valitsuse poolt vastuvõetud Alkoholipoliitika rohelist raamatut, siis eelnõu need meetmed, mis on rohelises raamatus kirjas kindlalt elluviidavate meetmete seas, oleme üldjuhul valmis ka ellu viima. Nende meetmete osas aga, mis rohelises raamatus kindlate otsustena ei sisaldu või mille osas fikseeriti vajadus neid täiendavalt analüüsida, me kiirustamist ei toeta – need vajavad endiselt arutelu, mõjude analüüsi, kõrvutamist alternatiividega, kaalumist võimaliku põhjustatava kahju kontekstis jne ehk normaalset seadusloome protsessi, mis ei pruugi alati lõppeda uue regulatsiooni või keeluga, vaid mõne muu otstarbeka lahendusega.

Eesti Toidutööstuse Liit, Õlletootjate Liit, Kaupmeeste Liit ning Alkoholitootjate ja Maaletoojate Liit on esitanud kirjalikult oma arvamuse, milles põhimõtteliselt nõustuti eelnõus toodud järgmiste meetmetega:

1) Toetame alkoholi müügiala eraldamist kauplustes. Meede selliselt kokkulepitud ka rohelises raamatus, Kaupeeste Liidu poolt on kauplejatele välja töötatud 2015.a ka juhend, mille elluviimist on juba alustatud ning paljudes kauplustes on see tänaseks ka seaduse sunnita juba täielikult või osaliselt tehtud.

2) Toetame, et alkohoolse joogi esitlus on lubatud neid tooteid tutvustaval messil, laadal või muul samalaadsel üritusel (Toetame, ent rohelises raamatus oli alkoholi esitlemine lubatud ka alkoholi müügiks ettenähtud alal, palume ka seda lubada).

3) Toetame toitlustusettevõtte alkoholi müügi aja määratlemist kohaliku omavalitsuse poolt.

4) Toetame, et lubataks alaealiste kaasamist kontrollostudel riikliku järelevalve käigus.

5) Toetame alkoholi terviseohuhoiatuse selget määratlemist reklaamides mõistlikus suuruses (rohelises raamatus lepiti kokku “kehtestada trükireklaamidele tervisehoiatuse formaat protsendina reklaami pinnast ja miinimumsuurusena”.) Meie ettepanek on fikseerida hoiatus 10% reklaamipinnast – see tagab hoiatuse selge nähtavuse ent säilitab võimaluse kaubamärkidel üksteisest eristuda.

6) Elustiilireklaamide keelustamine (rohelises raamatus oli see küll analüüsi vajava meetmena: “Kaaluda reklaamiseaduse muutmist selliselt, et alkoholireklaamides on lubatud esitada üksnes neutraalset teavet toote põhiliste omaduste kohta (sealhulgas välistades inimeste näitamist, atmosfääri kirjeldamist ja lugude jutustamist”). Meie juba sügisel esitatud ettepanek on keelustada inimeste kasutamine reklaamides – nii kaotame võimaluse seostada alkoholi elustiiliga ent säilitame mõistuse piires võimaluse kaubamärkidel omavahel konkureerida oma tooteid esitledes.

7) Toetame alkoholi välireklaami keelustamist. (Sellisena kokkulepitud ka rohelises raamatus)

Selles samas 30. oktoobri vastuses ministeeriumitele tõime välja, et erialaliidud ei nõustu järgmiste eelnõus toodud meetmetega:

1) Alkoholi müügiala eraldamine kauplustes läbipaistmatute vaheseintega. Me ei toeta kohustuslike läbipaistmatute vaheseinte rajamist. Ka rohelises raamatus on see sõnastatud meetmena, mis vajab edasist kaalumist ning täna puudub selle osas eelnõu seletuskirjas mõjude analüüs). Vaheseinu saaks püstitada ainult 25% kõikides Eesti kauplustes, mistõttu see ei aitaks kaasa ühtse riikliku alkoholipoliitika kujundamisele. Toetame aga alkoholi müügiala eraldamist (vt ülal p1)

2) Tanklakaupluste müügikeeld. Seda meedet rohelises raamatus üldse ei ole. Vastuargumendid on laialdast kajastamist juba leidnud – esiteks müüakse tanklatega koos tegutsevates kauplustes vaid kuni 3% Eestis müüdavast alkoholist, teiseks - alkoholi müüki selleks mitte ettenähtud ajal takistavad enamuses tanklates kasutusel olevad kassasüsteemid ja alkoholileti lukustus; samuti on küsimus, mis saab tanklaga mitte seotud väikestest ja suurtest jaekauplustest, mis asuvad tankla lähistel; lisaks keerulisus tanklaga seotud poe määratlemisel seoses tanklate ja jaekaupluste asumisel erinevatel kinnistutel või erinevate omanike omanduses või opereerimisel erinevate kaubamärkide all jne.

3) Alkoholi terviseohuhoiatuse suurus reklaamis 30%. Selline ebaloomulik proportsioon teeb kaubamärkide konkurentsi läbi reklaami ebaotstarbekaks . Peame realistlikuks rakendada 10% hoiatuse suurust, mis teeb selle igati nähtavaks ent jätab võimaluse ka kaubamärkide erisuse alusel omavahel konkureerida.

4) Alkoholi telereklaamide “stsenaariumide” määratlemine ehk reklaamidele üksikasjalike tingimuste seadmine (staatilise pildina ühevärviline taustal, heliliste ja visuaalsete kujunduselementideta tooteinfo kujutamine). Kirjeldatud tingimustel, mis välistavad kaubamärkide omavahelises konkurentsis reaalsete loovlahenduste kasutamise, ei ole alkoholireklaam majanduslikult mõttekas. Meie ettepanek on rohelises raamatus seatud eesmärgile vastavalt keelustada reklaamides inimeste kasutamine, kaotades seeläbi elustiilireklaami.

5) Reklaamiaja lühendamine 1 tunni võrra, alates 22.00. Arvestades televisiooni tarbimise mustreid tähendaks see faktiliselt kogu alkoholireklaami koondumist vahemikku 22.00-23.00. Teiseks ei arvesta see noorte kaitsmisele suunatud ettepanek enam meediatarbimise reaalsusega. Ainuüksi millennials (15-35 aastased) vaatavad täna vaid 132 minutit televiisorit, kui neist vanemad põlvkonnad vaatavad 224 minutit. Samuti eelistab see sihtrühm kaks korda rohkem kasutada teleprogrammi jälgimiseks nihkesvaatamist, st nende teletarbimise kellaaeg ei sõltu programmi algsest edastusajast. Vaid 32% sellest sihtrühmast vaatab televiisorit igapäevaselt, küll aga kasutab 93% neist 5-7 päeva nädalas internetti – mobiilis, tahvlis, arvutis ja ka – telekas. Oluline on ka see, et päevasisene kasutusaeg on selline, et alaealistele suunatud programmi pärast kl 21 Eestis litsenseeritud kanalites ei näidata ja seda ka alaealised ei vaata.

Kokkuvõtteks

Alkoholipoliitika roheline raamat seab poliitika eesmärgiks langetada Eesti sisemaine alkoholitarbimine 8 liitrile puhtale alkoholile aastas. Aktsiisilaekumiste pinnalt võib prognoosida, et juba 2015. aastal langes tarbimine alla 9 liitri ning arvestades juba seadustatud aktsiisitõusude jätku, langeb tarbimine prognooside kohaselt veelgi. Ka WHO 2014. a andmetel on Eesti alkoholi tarbimises Euroopa riikide pingerivis viimase kolmandiku seas. Alkoholi liigtarvitamine teatud populatsioonisegmendis on Eestis tõsine probleem, millega võitlemine ei ole ainult riigi mure ning kus erinevatel alkoholi tootmise, müümise või turustamisega tegelevatel ettevõtetel on oma kaasvastutus. Siiski, leiame, et rahva tervise huvide eest tuleb seista jätkusuutliku alkoholipoliitikaga, mille teravik on suunatud mõjusate ja proportsionaalsete meetmete rakendamisele. Just mõjusad meetmed aitavad suurendada kodanike vastutustundlikku suhtumist alkoholi ja selle tarbimisse. Jätkusuutlik poliitikakujundamine peab lähtuma ka sellest, et mõjuta meetmete rakendamine ei nõuaks ettevõtjate vabaduste ja õiguste hooletut kärpimist ning arvestatava kahju põhjustamist nii ettevõtetele, nende töötajatele kui ka seotud kümnetele tuhandete majapidamistele.

Koostööd ja konstruktiivset diskussiooni soovides ning lugupidamisega,

Janek Kalvi, Eesti Alkoholitootjate ja Maaletoojate Liit
Raul Puusepp, Eesti Kaupmeeste Liit
Sirje Potisepp, Eesti Toidutööstuse Liit
Tarmo Noop, Eesti Õlletootjate Liit