Alkoholi tarbimine Eestis langes kolmandat aastat järjest
„Tänase languse põhjused peituvad nii inimeste vähenenud ostujõus, muutunud hoiakutes ja administratiivsetes meetmetes, mida on erinevatel tasemetel kasutusele võetud,” lausus põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder.
Seedri sõnul jõid eestlased mullu küll veidi vähem kui põhjanaabrid soomlased, kuid ruumi joomise vähenemiseks on veel. „Peaksime sihiks võtma eelkõige teised Põhjamaad, kus tarbimisnumbrid on veelgi väiksemad,” märkis ta.
Eeskujuks võiks meile olla Rootsi, kus mullu tarbiti keskmiselt 7,7 liitrit alkoholi elaniku kohta. Põhjamadest madalaim alkoholi tarbimine on Islandil, kus 2009. aasta andmetel jõi üks inimene keskmiselt kuus liitrit puhast alkoholi, Norras oli sama näitaja 6,7 liitrit inimese kohta.
Lahja alkohol on populaarsust kogunud
Uuringu „Eesti alkoholiturg 2010” läbi viinud Eesti Konjunktuuriinstituudi direktori Marje Josingu sõnul on positiivne seegi, et inimesed on hakanud rohkem tarvitama lahjasid alkohoolseid jooke ning viina ja muu kange alkoholi osakaal tarbimises on langenud.
Uuringu järgi joodi Eestis mullu 9,5 liitrit kanget alkoholi ühe inimese kohta, millest 6,7 liitrit moodustas viin. Veini ja vermutit joodi 8,7 liitrit, Long drinke 4,8 ja kääritatud jooke, näiteks siidrit 11 liitrit inimese kohta.
"Kui tootjad valmistasid lahjasid jooke enne piirituse baasil, siis nüüd tehakse rohkem kääritatud jooke," selgitas Josing.
Kõige suurem osakaal alkoholi tarbimises oli õllel, mida Eestis joodi mullu 74,8 liitrit inimese kohta, mis teeb absoluutalkoholi arvestuses keskmiselt neli liitrit ühe elaniku kohta aastas.
Kõige kõrgem on keskmine ärajoodud alkoholi kogus Eestis 2007. aastal, mil keskmiselt tarvitas inimene aastas 12,6 liitrit absoluutalkoholi. 2008. aastal langes see 12,1 ja 2009. aastal 10,1 liitri tasemele.
