Alkoholi tarbib 87 protsenti täiskasvanutest

 (18)
Alkoholi tarbib 87 protsenti täiskasvanutest
Foto on illustratiivneFoto: Ilmar Saabas

Sotsiaalministeerium esitles täna alkoholi- ja tubakapoliitika rohelist raamatut, millest selgub, et Eestis joob alkoholi 87 protsenti täiskasvanutest, sagedamini juuakse õlut ja veini.

Konjunktuuriinstituudi uuringu kohaselt joob 15 protsenti alkoholitarvitajatest õlut paar korda nädalas ning viis protsenti iga päev.

52 protsenti veini tarbijatest joovad veini paar korda kuus. Neli protsenti alkoholi tarbijatest joob viina paar korda nädalas või iga päev.

Viina joovad keskmisest sagedamini mehed ning piirkondlikult Kirde-Eesti elanikud, hariduse järgi on tarbijaid enim alg- ja põhiharidusega inimeste hulgas. Veinitarbijateks on sagedamini naised, linnas elavad ning kõrgema sissetulekuga ja haridustasemega inimesed. Õlut eelistavad juua mehed. Siidrit ja segujooke eelistavad nooremad elanikud.

Lisaks legaalsele tarbimisele esineb Eestis ka salaalkoholi, puskari ja surrogaatide tarbimist. 2011. aastal oli illegaalse alkoholi osakaal 6 protsenti kogu tarbitava alkoholi kogusest. Samas kange alkoholi turust moodustab illegaalse alkoholi osakaal Eesti konjunktuuriinstituudi hinnangu puhul 22-27 protsenti.

Puhast alkoholi tarbiti 2011 aastal ühe elaniku kohta 10,2 liitrit (andmed Eesti konjunktuuriinstituudilt). Seda on 5,7 protsenti enam kui 2010. aastal. Iga üle 15-aastase elaniku kohta tarbiti 2011. aastal 12 liitrit alkoholi.

Maailma terviseorganisatsiooni hinnangul toob tarbimine üle kuue liitri absoluutalkoholi aastas elaniku kohta kaasa tõsiseid kahjusid rahva tervisele.

Seotud lood:

Uuringud näitavad, et elanike hinnangud enese alkoholi tarvitamisele ei ole aastate jooksul kuigi palju muutunud. 2011. aastal hindas 69 protsenti vastanutest, et nad tarvitavad alkoholi vähe või üldse mitte ning 29 protsenti vastanutest hindab oma tarbimist mõõdukaks. Alkoholi tarvitajate osakaal on suurem noorema elanikkonna seas.

Murettekitav on noorte alkoholitarbimine - üle 80 protsendi alla 16-aastastest on alkoholi proovinud. Peamiste alkoholi tarbimise põhjustena tuuakse tähtpäevade tähistamine, tarvitamine seltskonna mõttes ning lõõgastuseks, aga ka maitseelamuse saamiseks.

Täiskasvanute seas on suitsetajaid 34,2 protsenti, igapäevasuitsetajaid 26,2 ja noorte hulgas 5,7 protsenti. Igapäevasuitsetajate osakaal, mis ulatub Eestis 26,2 protsendini, on suhteliselt sarnane Euroopa Liidu riikide keskmisega, milleks on 25,6 protsenti.

Samas on suitsetamisega seotud surmade 25-protsendine osakaal Eestis nii vanade kui ka uute Euroopa Liidu liikmesriikidega võrreldes suurem. Nimelt on vanades EL-i riikides suitsetamisega seotud surmade osakaal 21 ja uutes liikmesriikides 23,5 protsenti.

Sotsiaalministeerium esitles teisipäeval alkoholi- ja tubakapoliitika rohelist raamatut, mis sõnastavad lähiaastate alkoholi- ja tubakapoliitika eesmärgid. Ministeerium ootab 14. jaanuarini raamatutele arvamusi ja täiendusettepanekuid.