Alimente võib küsida aasta aega tagantjärele

 (328)
Laps
Foto: DELFI

Praegu saab elatisraha välja nõuda hetkest, mil ema või isa kohtu poole pöördub, alates 1. juunist aga tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne hagi esitamist.

„Kannatlik ja ametlikku asjaajamist pelgav eesti naine ootab vahel aastaid, püüdes tagajärjetult oma lapse isalt elatisraha kätte saada, enne kui viimases hädas kohtusse pöördub,” nentis Riigikogu liige Reet Roos Postimehele.

Seaduseelnõu algatanud Roosi sõnul annab seadus naisele kindlustunde, et ta võib lapse isaga küll teha alguses omavahelise kokkuleppe, segamata ametnikke asjasse, kuid kui lepe ei peaks toimima, saab ta kohtu kaudu välja nõuda raha ka kaotatud aja eest. Kohustusest kõrvale hoidvalt lapsevanemalt võtab seadus aga võimaluse tekitada endale karistamatult maksuvaba aeg.

Eestis puudub statistika, kui palju on lapsi, kelle üks vanem ei täida talle seadusega pandud kohustusi, sest paljud naised ei pöördugi üldse oma õiguste kaitseks kohtusse, teatas sotsiaalministeeriumi pressiesindaja Katrin Pärgmäe.

Kohtus välja mõistetud alimendid ei tähenda veel nende maksmist, möönis justiitsministeeriumi nõunik Monica Vürst. Tema sõnul ei õnnestu umbes neljandikult kohustusi eiravatelt vanematelt isegi kohtutäituril raha kätte saada.

Kohtutäiturite tööd takistavad endiselt laialt levinud ümbrikupalgad, vara varjamine ja leidub isegi tööandjaid, kes abistavad oma patust töötajat ning keelduvad raha palgast kinni pidama. Tööandjaid karistada praegune seadus sellise tegevuse eest ei võimalda.

Rootsi ja ka näiteks Läti eeskujul on Eestis kaalumisel nn alimendifondi rajamine, mis ideaalis peaks välistama, et laps jääb vanemate probleemide tõttu rahata. Fond annaks raha välja ja nõuaks hiljem maksmisest hoidunud lapsevanemalt võla sisse.