Algas Sakala keskuse lammutamine

 (127)
Sakala keskus
Foto: DELFI

Täna algas uue Sakala kultuuri-, konverentsi- ja vabaajakeskuse ehitustööde esimene etapp. Vana keskuse kaitsjad aga kogunevad pärast keskpäeva rajatise juurde meelt avaldama.

Eelmisel nädalal sai keskuse viimasele projektlahendusele kooskõlastused nii Tallinna kultuuriväärtuste ametilt, muinsuskaitseametilt kui ka Tallinna kesklinna valitsuselt. Uus kultuurikeskus valmib 2009. aastal, on kirjas Delfile saadetud teates.

AS Uus Sakala juhataja Ilmar Kompuse sõnul oli kooskõlastuste saamine ootuspärane, kuna viimane projekt on täielikult kooskõlas jaanuaris sõlmitud lepinguga, milles fikseeriti muinsuskaitseameti poolsed nõudmised säilitamist vääriva osas. “Kõigi osapoolte heakskiit viimasele projektile näitab, et teema avalik käsitlemine ja sellest tulenevalt tehtud muudatused viimase nelja kuu jooksul on uue kultuurikeskuse arenguloos olnud väga olulised. Seega saame ette­valmis­tus­etapile joone alla tõmmata ning ehitustööde esimese etapiga algust teha,” ütles Kompus.

Sotsiaaldemokraadid ja Eesti Paeliit seevastu kutsuvad rahvast täna kella 13 Sakala keskuse juurde, et avaldada protesti ootamatult alanud keskuse lammutustööde vastu.

Tallinna sotsiaaldemokraatide esimehe Jaak Juske sõnul on Sakala keskuse arendajad ja Keskerakonda kuuluv kultuuriminister rahvast alatult petnud. “Aasta alguses anti selge lubadus, et enne aprillikuud keskuse lammutustööd ei alga. Nüüd on selgunud, et sellega sooviti vaid valimiste eel rahva pahameelt vältida. Lõplikud valimistulemused olid vaevalt selgunud, kui asuti jõhkralt kopaga Sakala keskuse klaasfassaadi lõhkuma,” märkis Jaak Juske.

Eesti Paeliidu esimees Rein Einasto tuletas meelde, et riigi muinsuskaitsenõukogu ei ole kiitnud heaks Sakala keskuse uut eskiisprojekti. “Nii avalikkus kui oma ala spetsialistid on nõudnud selle kultuuri- ja ehituslooliselt olulise hoone säilimist,” rõhutas Einasto.

Peeter Rebane teatas vastuseks Eesti Paeliidu väitele, et muinsuskaitsenõukogu pole uue kultuurikeskuse eskiisprojekti heaks kiitnud: heakskiidu saab anda või mitte anda muinsuskaitseamet, mitte kultuuriministrile nõu andev organ muinsuskaitsenõukogu. “Muinsuskaitseamet andis uuele projektile oma heakskiidu eelmisel nädalal,” sõnas Rebane,

Arendaja lubab oma teates, et ehitustööde esimeses etapis toimuvate hoone osaliste lammutustööde käigus säilitatakse väärtuslikum osa olemasolevast hoonest. “Kõik olulised interjööride detailid on hoolikalt demonteeritud, ladustatud ning ootavad taaskasutust uues kultuurikeskuses,” kinnitas Kompus. Lisaks muinsuskaitse poolt nõutule säilitab arhitekt Raivo Puusepa viimane projektlahendus ka praeguse hoone torni ning Rävala puiestee poolse paekivifassaadi. Samuti leiavad uues keskuses kasutust olemasoleva hoone fuajee- ja vestibüüli­kompleksi interjöörid, sealhulgas lühtrid, vitraažid ja saali uksed.

“Tänan kõiki, kes on uue kultuurikeskuse projekti ettevalmistamisega seotud olnud. Erilised tänusõnad arhitekt Raivo Puusepale, kes on suure töö ära teinud, oma loomingut ekspertide soovituste kohaselt pidevalt edasi arendanud ning leidnud lahenduse uue ja vana hoone ühendamiseks,” ütles Kompus. Mõni nädal tagasi andis arhitekt Raivo Puusepa projektile kiitva hinnangu ka Eesti kunstiakadeemia arhitektuuriosakonna emeriitprofessor Veljo Kaasik, kelle sõnul on Raivo Puusepa uus lahendus alalhoidlik ja vaoshoitud ning vastab plaanitava hoone asukohast tulenevatele nõuetele.

AS Uus Sakala investeerib uue kultuurikeskuse rajamisse üle miljardi krooni. Uude Sakala keskusesse on plaanis ehitada ligikaudu 17 000 ruutmeetrit kultuuri­funktsioonidega pindasid. Kavas on rajada kultuuri-, konverentsi- ja vabaajakeskus koos 1800kohalise multifunktsionaalse saali, kobarkino, väärtfilmikeskuse, kunstigalerii, džässiklubi, tantsustuudio, kohvikute ja palju muuga.

Algselt kompartei kongresside toimumispaigaks mõeldud nn Karla katedraal on viimastel aastatel seisnud praktiliselt kasutult, kuna näiliselt korras pealispinna all on tegelikult peidus amortiseerunud ning ebafunktsionaalne hoone. 2005. aasta jooksul toimus Sakala keskuses vaid 12 üritust, neist üksnes kuuel korral kasutati ka suurt saali. Alates 2006. aasta algusest on keskus halva tehnilise seisukorra tõttu suletud.

Eelmise aasta lõpus andsid Sakala keskuse lammutamise vastu allkirja 9000 inimest.