Patriarh ütles esmaspäeval pärast kohtumist president Arnold Rüütliga, et selles leppisid 1996. aastal Zürichis kokku kahe patriarhaadi esindajad. Aleksiuse sõnul kavatseb ta teisipäeval aset leidval kohtumisel EAÕK metropoliit Stephanosega talle meelde tuletada, et Zürichi kokkulepet tuleb täita.

Ettepaneku ühise jumalateenistuse korraldamiseks tegi eelmisel nädalal EAÕK.

Ebavõrdsete õiguste näiteks tõi Aleksius kirikuvarade küsimuse. Ta ütles, et EAÕK saab sakraalhooned enda omandisse, kuid MPEÕK pikaajalisele rendile.

Ta lisas, et kuigi Eesti ja Venemaa kirjutasid mullu 4. oktoobril alla vastavale protokollile, ei ole MPEÕK seni veel kõiki varasid kätte saanud.

Patriarh avaldas lootust, et tema visiit aitab kiriku omandiküsimuste lahendamisele kaasa.

Aleksius II meenutas, et ta ei ole käinud Eestis kümme aastat. “Seda pandi tähele,” ütles ta.

Kirikupea sõnul sai tema visiit võimalikuks tänu sellele, et Eesti otsustas lõpuks MPEÕK-i ametlikult registreerida.

Patriarh avaldas veendumust, et tema visiit aitab kaasa Eesti ja Venemaa heanaaberlike suhete arengule. Tema sõnul annab sellest kinnitust soe vastuvõtt Eestis.

“Need päevad olid õnnelikud,” ütles ta eesti keeles.

President Arnold Rüütel meenutas patriarh Aleksius II rolli Eesti taasiseseisvumisel.

“Patriarh aitas kaasa sellele, et Eesti taasiseseisvumine toimus veretult. Aleksius II aitas sellele kaasa oma tegevusega õigeusu kirikus ning Moskva kõrgetes võimukoridorides,” lausus Rüütel.

“Suur tänu kõige eest, mida olete Eesti jaoks teinud,” sõnas Rüütel.

Patriarh Aleksius II väljendas soovi, et Eestil oleksid tihedad sidemed õigeusklikus maailmas nii kaubanduse, kultuuri kui religiooni alal. President Rüütel kinnitas Eesti ühiskonna avatust ning jätkuvat valmisolekut ka nimetatud kontaktide avardamiseks, teatas BNS-ile presidendi pressiesindaja.

Regionaalküsimuste siseminister Jaan Õunapuu ütles Venemaa siseministri Boriss Grõzlovi üle-eelmise nädala alguses toimunud visiidi ajal BNS-ile, et Eesti annab aasta lõpuks Moskva Patriarhaadi Eesti Õigeusu Kirikule üle neli sakraalehitist, kaks Tartus ning ühe Haapsalus ja Tapal.

Need neli objekti on kirjas mullu 4. oktoobril sõlmitud kavatsuste protokolli teises lisas. Viies objekt, Alatskivi vallas Nina külas asuv kirik, antakse üle hiljem. Ka esimeses lisas sisalduva 11 kiriku ja kahe kogudusemaja üleandmine eeldab veel teatud juriidilisi protseduure ning toimub hiljem. Õunapuu lisas, et Grõzlovi visiidi ajal saavutatu leppe kohaselt vaadatakse lähikuudel uuesti läbi ka loetelu neist sakraalhoonetest, mida protokolli lisades ei ole.

Minister ütles BNS-ile, et see puudutab vähem kui kümmet ehitist, mida MPÕEK juba kasutab ja mis kuuluvad registri järgi omavalitsustele või ei kuulu kellelegi.