Aleksandr Jakovlev: Vene soldatid ei naase

Aleksander Jakovlev, kes 1989. aastal aitas Baltimaadel avalikustada Molotovi-Ribbentropi pakti salaprotokolle, on veendunud, et eesti ja vene rahvad saavad veel sõpradeks — ainult süüdistused tuleb maha matta.

“Et Baltikum ära läheb, seda ma teadsin alati. Ma olin alati arvanud, et ta ei peaks olema NSV Liidu koosseisus, muidugi kui inimesed ise vabadel valimistel rahvusvaheliste vaatlejate kohalolekul vastupidist ei ütle,” ütles Jakovlev Postimehele, kommenteerides kümme aastat tagasi olnud sündmusi.

Jakovlev lisas, et oli vaja parandada ajalooline ebaõiglus. “Seda ma mõistsin kohe, kui tegin parlamendis ettekannet Molotovi-Ribbentropi paktist. Siis oli mul selge, et väljapääs on üks — Balti rahvad peavad oma tuleviku ise määrama,” ütles ta. “Vaja oli parandada Hitleri ja Stalini maadejagamise tagajärjed. Stalin ja Hitler olid ühesugused, mõlemad suured kaabakad. Kumbki polnud teisest parem.”

Jakovlevi sõnul mõistis ta, et Nõukogude Liitki ei saa edasi kesta, nagu ta oli, sest ta oli kunstlik moodustis.

“Ent siiski ma arvasin, et on võimalik teha konföderatsioon. Iseseisvate riikide liit ühise majandustooni ja kaitseruumiga,” ütles Jakovlev. “Muide, ka Baltikumiga oleks tulnud mõnes küsimuses kokku leppida — näiteks kohustuses mitte astuda sõjalistesse blokkidesse. Leppida kokku, et mingeid territoriaalseid pretensioone ei tule. Ja peamine, leppida kokku kodakondsuse nullvariandis. Aga seda ei juhtunud, sest kõik kiirustasid ja sündmused tormasid.”

“Mõistate, ma olen selle poolt, et nüüd on iseseisev Baltikum ja kõik, aga mind teevad kodakondsuse küsimused rahutuks. Ma ei mõista, miks peab inimesi rahvuse järgi jagama,” lisas Jakovlev. “No mille poolest nad erinevad? Keel, hea küll, kultuur, jah. Aga jagada neid, nii et ühtedel on rohkem õigusi kui teistel — mina vana demokraadina seda ei mõista.”

Jakovlevi sõnul oleks kõige parem, kui Eesti oleks pärast 1918. aastat iseseisvaks jäänud. “Kuigi jumal teab, milliseks need suhted Stalini ajal oleks kujunenud. Ja ega Baltikumiski ka enne okupatsiooni kõik sujuvalt ei kulgenud, igasugust oli…,” sõnas ta.

“Mina, teate, olen selle poolt, et sellele kõigele joon alla tõmmata. Tuleb lõpetada kõigi süüdistustega,” jätkas Jakovlev.

Ta märkis, et on eluga Venemaal üldiselt rahul. “Riik on ju vaba. Baltikumis vist kardetakse meid — no ärge kartke! Venemaa ei tee enam midagi. Ei tule enam tema soldatid. Mitte kunagi!” lubas Jakovlev. “Sellega on läbi. Ülemaailme rahu saabub. Me hakkame veel sõpradeks, tekkivad head suhted. Inimeste vahel, ma pean silmas. Valitsuste tähtsus langeb ja ametnikud hakkavad täitma meie nõudmisi. Näiteks jäätise järel käima!”

Aleksandr Jakovlev (77) oli alates 1985. aasta juulist NLKP Keskkomitee propagandaosakonna juhataja, Gorbatšovi lähedane mõttekaaslane ja perestroika ideoloog. 1989. aastal juhatas ta NSV Liidu Rahvasaadikute Kongressi komisjoni, mis uuris Molotovi-Ribbentropi pakti tagamaid. Alates 1988. aastast on Jakovlev poliitiliste repressioonide ohvrite õigeksmõistmise komisjoni esimees.