“Läti presidendi otsuse paremaks taipamiseks tasub teada, et otsus mitte lubada uurimisorganitel siseneda oligarhi Slesersi eluruumidesse langetati vahekorraga 35 poolt ja 7 vastu ning tervelt 37 seaduseandjat eelistasid seisukohta mitte võtta. Niisugune mugavus- ja argusparlament (valitud alles oktoobris 2010) ei tõota riigile head, ” rääkis Toomas Alatalu Delfile. 

Alatalu sõnul  tuli Zatlers rahva ette otse Kesk-Euroopa liidrite kohtumiselt president Obamaga, kes kogu oma Euroopa turnee jooksul rõhutas väärtuste ja põhimõtete olulisust poliitikas. Loomulikult Zatlers riskeerib, kuid  Alatalu sõnul on tema ainuke vastaskandidaat Andris Berzins uustulnuk poliitikas, nagu seda oli Zatlers ise neli aastat tagasi, kui Riia loomaaia kohvikusse kogunenud viis Läti mõjukat poliitikut otsustasid just temast teha presidendi.

“Zatlers suutis paljudele ootamatult muutuda iseseisvaks otsustajaks ja nüüd tuleb nii ladvikul kui parlamendiliikmetel otsustada — keda toetada — end näidanud presidenti või uustulnukat, kes pole end poliitikuna näidanud,” selgitas Alatalu, et  Zatlers arvestas sellega, et enamik parlamendis esindatud parteide juhtidest polnud veel teinud kindlat otsust ühe või teise kandidaadi kasuks. “Nüüd tuleb seda kiiresti teha ja juba kogu avalikkusele teadaoleva valguses. Narr oleks jätta riik presidendita, veel rumalam vale otsus teha.”

Mõistagi arvestab Zatlers seejuures rahva aktiivsusega, mida on näidanud arvukad demonstratsioonid, allkirjade kogumised ja rahva algatatud referendumid (2007, ja kaks 2008).

“Ühesõnaga — lätlased on piisavalt poliitiliselt aktiivsed ja korruptsioonivastane võitlus piisavalt inspireeriv tegudeks,” leidis Alatalu. “Igal juhul tuleb olla Zatlersile tänulik selle eest, et ta ei karda rahvaga suhelda selleks põhiseadusega ettenähtud võimaluse kaudu ja tähtsustab korruptsioonivastast võitlust nii, et terve maailm saab mitu nädalat ja kuud järjest huvitavaid sõnumeid Baltimaade keskusest.”