“See on kõigi kolme riigi jaoks esmavallutus,” ütles Sikk Eesti Päevalehele. “Tahame tõestada, et kolme Balti riigi ühise pingutusega võib teha ükskõik mida. Me ei tee mäel robinsone ega džunglistaare — mäel kedagi välja hääletama ei hakka, vaid oleme koos selleks, et üksteist abistada.”

Kümne liikmeline grupp asub Pakistanis kõrguva Karakorumi mäeahelikku kuuluva 8035-meetrise Gasherbrum II tipu poole teele 5. juunil. Kokku kestab ekspeditsioon 55 päeva.

Eestist on kümneliikmelises grupis kolm, Lätist samuti kolm ja Leedust neli alpinisti. Kolme riigi mägironijad teevad praegu ettevalmistusi eraldi, kokku saadakse alles Pakistani pealinnas Islamabadis, kust algab ühine tee tippu.

Sikk ei osanud hinnata, kui raske mäega kokkuvõttes tegemist on. “Öelda saab vaid seda, et ei ole ühtegi kerget 8000-meetrist mäge. Kaheksatuhandeline on kaheksatuhandeline,” nentis alpinist. “Kuna mägi asub väga raskelt vallutatava mäe K2 lähedal, siis võib-olla on see ka omamoodi ettevalmistus millalgi K2 ründamiseks. Mine tea.”

Samas arvas omanimelise alpinismiklubi omanik Jaan Künnap, et tegemist on tehniliselt raskema mäega kui Everest. “Alla minnes on väga ohtlikud liustikud ning sel mäel peab palju rohkem tugiköisi kasutama,” tõdes Künnap. “Aga vinge üritus! Uue põlvkonna alpinistide esimene ühiskäik. Nõukogude ajal sai Läti-Leeduga ikka koos mägesid võetud.”

Totalitaarriik Pakistan on alpinistide vastu sõbralik, kuigi piirkonda ei saa poliitiliselt just rahulikuks pidada. Mäkke tõusmisel saadavad alpiniste sideohvitserid. Seda mitte mägironijate turvalisuse pärast, vaid kindlustamaks, et viimased ei tegeleks muuseas ka luuretööga.