"See pole isegi idee vaid kinnisidee," ütles Vabaerakonna esimees Andres Herkel arupärijate nimel. Seda seepärast, et sama mõte oli õhus ka 2013. aastal. Toona hindas riigikontrolör Karis plaani halvaks, viitasid arupärijad. "Kas midagi enneolematut on nelja aasta jooksul mutuunud, et sisekaitseakadeemia kolimine muutub tulusamaks või selleks on avanenud erkaorralised rahaallikad?" uuris Herkel.

Karis ütles, et ta on akadeemia kolimise suhtes samal seisukohal nagu 2013. aastal. "Seni tehtud otsuseid ja praeguseks teada olevaid asjakohaseid mõjuanalüüse ja -hinnanguid arvesse võttes ei ole Sisekaitseakadeemia Ida-Virumaale viimine otstarbekas. Vastupidi - see on mõttetu, ülikallis, seab vastutustundetult ohtu siseturvalisuskoolituse kvaliteedi ja sisaldab olulisi julgeolekriske. Teatud riskid on spetsiifilised ja nende avalik käsitlemine pole minu töö. Vastav asutus on oma hinnangu andnud, riigikontrolörina olen selle dokumendiga tutvunud ning ühinen nende järeldustega," ütles Karis.

"Mõnele üksikule isikule või rühmale paistab see aga olevat lausa kinnisidee, mis oma definitsioonile kohaselt on nende vaimu haaranud nii, et see peaaegu ei allu muutmisele mingite argumentidega, mistõttu teema kerkib pinnale kindla järjepidevusega. Ma loodan siiski väga, et valitsus mõistab laiemalt akadeemia asjus otsuseid tehes, et lisaks nn poliitilisele tahtele on veel hulk mõistuslikke argumente, mida ei tohiks kõrvale heita," sõnas Karis.

Karise sõnul on põhjust arvata, et kolimisega langeks sisekaitseakadeemia õppekvaliteet olulisel määral. "Risk, et Sisekaitseakadeemia ei suuda Narva sundviimise järel jätkata innovaatilise ja rahvusvaheliselt tunnustatud õppe-, teadus- ja arenduskeskusena, on minu hinnangul väga suur. On oht kaotada kvalifitseeritud õppejõudkond ja seeläbi oluliselt kahjustada Eesti siseturvalisuse kaitsel seisvate asutuste võimalusi saada endale tulevikus tööle hästi väljaõpetatud inimesi."

Karise sõnul tuleks probleeme, mida püütakse lahendada sisekaitseakadeemia kolimisega, lahendada hoopis teistmoodi. "Sisekaitseakadeemia ülesanne anda võimalikult head haridust, mitte asendada puuduvaid või mittetöötavaid ideid regionaalpoliitilisel tasandil," ütles Karis. "Akadeemia vajab oma tegevuseks väga kvalifitseeritud spetsialiste, kelle leidmine Ida-Virumaalt on keeruline, mistõttu puudub akadeemial oluline mõju kohalikule tööturule. Makstes Ida-Virumaale tööle mineku eest lisatasu personalile, on see riigile lisakulu, mis ei elavda majandust. "

"Ida-Virumaa arendamiseks tuleks aga kasutada võimalusi, mida pakuvad Tartu Ülikooli Narva kolledž ja Virumaa kolledž, millel on erinevalt Sisekaitseakadeemiast kohalik iseloom ja õppurkond," lisas Karis.

Riigikontrolör meenutas, et Tartu Ülikooli rektorina puutus temagi kokku sellega, et Tartust ja Tallinnast kaugel on keeruline kvalifitseeritud tööjõudu leida. Seepärast otsustati näiteks sulgeda Türi kolledž: kohapeal oli täidetud ainult 2,5 töökohta ja ülejäänud tuli kohale tuua Tallinnast või Tartust. See langetas korraga Türi, Tallinna ja Tartu hariduskeskkonda, ütles Karis. "Ei ole tähtis, kuhu ta viiakse vaid see, et ta viiakse ära keskkonnast, kus ta suudab pakkuda kvaliteetset haridust."

Samuti viitas Karis, et isegi kui projekt on teostatav, on ebaselge, kui palju see maksma läheb, sest räägitakse väga erinevatest summadest. "Vahed on kordades," ütles Karis.

Ka mõju hindamine võtab väga palju aega. "Elu on näidanud, et see võtab kõik kokku umbes 10 aastat. 10 aasta pärast ongi ilmselt siis see tõehetk, et kas õnnestus või ei õnnestunud," viitas Karis. "Me võime alati diskuteerida haridusministeeriumi Tartusse viimise kohta. Aga tõenäoliselt oleks veel rumalam ta sealt ära tuua."