Alaealiste kuritegevus on langenud poole võrra

 (4)
Alaealiste kuritegevus on langenud poole võrra
Corbis/Scanpix

Kuritegevuse languse põhjuseks pole mitte niivõrd noorte muutumine korralikumaks, vaid noorte arvukuse kiire langus.

Kuna praegused alaealised on sündinud 90. aastatel, mil sündide arv langes kiirelt, siis on ka noorte kuritegevus kiirelt langenud. Kui 2006. aastal panid noored toime 3313 kuritegu, siis eelmisel aastal langes alaealiste sooritatud kuritegude arv 1788ni, selgub justiitsministeeriumi andmetest.

Alaealiste kurjategijate suhtarv on samal ajal isegi kasvanud. Kui 2006. aastal oli 10 000 14-17 aastase kohta 255 alaealist kurjategijat, siis eelmisel aastal oli neid 290. Võrreldes tiputasemega aastal 2008 on alaealiste kurjategijate arv eelmisel aastal aga langenud.

Nagu varasematel aastatel domineerivad alaealiste kuritegude seas vargused ja muud varavastased kuriteod, mis moodustasid 2010. aastal alaealiste kuritegudest 48 protsenti; järgnesid vägivallakuriteod 38 protsendiga, avaliku rahu vastased kuriteod 12 protsendiga, avaliku usalduse vastased seitsme protsendiga ning muud liiki kuriteod kuue protsendiga.

Enim registreeritud alaealiste kuritegudest on aastaga kõige rohkem vähenenud kelmus, mis langes 43 protsenti, avaliku korra raske rikkumised langesid 42 protsenti, narkokuriteod veernadi võrra ja asja omavoliline kasutamine viiendiku võrra.

Kasvanud on aga joobes juhtimine 41 protsenti. Kui alaealiste vägivallakuritegevuse langus on kooskõlas üldise vägivallakuritegude arvu vähenemisega, siis erinevalt varguste üldisest kasvust alaealiste toime pandud varguste arv vähenes.

Kui kõigist kuritegudest registreeriti Tallinnas 41 protsenti, siis alaealiste kuritegudest 21 protsenti.