Akadeemikud on seisukohal, et 5G-st loobumine on arulage

 (21)
EPLi andmeside kiiruse test
EPLi andmeside kiiruse testFoto: Eero Vabamägi

Eesti teaduste akadeemia akadeemikud on seisukohal, et Eesti peaks jätkama 5G tehnoloogia ülevõtmisega, kuid nentisid, et raadiosagedustega kaasnevad terviseriskid on sellel olemas.

Akadeemikud tõid oma pöördumises välja, et kuigi 5G tehnoloogial on mõju inimese tervisele ja muule elusloodusele, on selline mõju ka juba olemasolevatel ja kasutatavatel elektromagnetväljadel.

"Raadiokiirgusega seotud terviseriske ei saa täielikult vältida, aga neid saab vähendada, karmistades kehtivaid kiirgusnorme ja teavitades elanikke riskidest," toodi avalduses välja.

#Vaatamata aastakümnete jooksul tehtud tuhandetele uuringutele ei ole suudetud kindlaks teha, milline kiirguse tase on täiesti ohutu. Kinnitada, et 5G tehnoloogia on täiesti ohutu, ei ole võimalik ei nüüd ega tõenäoliselt ka tulevikus. Täielikku ohutust ei ole võimalik tagada ühelgi elualal või ühegi tehnoloogia puhul," jätkati.

Teadlased võtsid aluseks teadaolevad 5G puhul kasutatavad sageduslained ning hindasid, et need ei kujuta inimestele erilist ohtu. (2019-2020 aastatel kuulutatakse välja konkurss 3400–3800 MHz ja 694–790 MHz diapasooni sageduslubade osas)

"Ei ole arukas loobuda uutest võimalustest, mida toob endaga kaasa kiiremat andmevahetust pakkuv juhtmevaba 5G tehnoloogia.Ülikiire teabe edastamine koos telemeditsiini ja andmeid reaalajas analüüsiva tehisintellektiga võib lisaks muudele rakendustele viia ka meditsiinilise sekkumise põhimõtteliselt uuele tasandile ja nõnda kujuneda oluliseks teguriks inimtervise hoidmisel ja parima ravi pakkumisel," sõnasid teadlased.

Siiski lõpetati avaldus teatades, et sagedused suuremad kui 30GHz võivad olla elusorganismile ohtlikud. Lisaks soovitavad teadlased, et millimeeterlained neelduvad atmosfääris tugevamalt kui plaanisolevad 5G sageduses. Seetõttu soovitasid teadlased, et millimeeterlaineid ei tasu andmevahetuseks kasutusele võtta.