Ajalugu Lihula-suguseid jõuvõtteid ei tunne
“Niisugust asja Eesti ajaloos, kus Eesti valitsus oleks lihtsalt saatnud rahva vastu politseijõud, pole minu teada olnudki,” lausus Pajur.
Kokkupõrkeid puhkes küll ka 1920.–30. aastatel, kuid sootuks teistel asjaoludel, sest vastaseks oli sel juhul organiseeritud poliitiline jõud.
Viimati tekkis Eesti Vabariigis otseseid kähmlusi ratsapolitsei ja meeleavaldajate vahel 1920. aastate hakul, kuid siis oli laialiaetavaks bolševike ülesköetud demonstrantidesalk.
Politseijõudu kasutati ka 1930. aastatel Kiviõli streigi murdmiseks, kuid siis ei läinud politsei ja rahva vahel lööminguks. “Üldiselt piirduti rohkem juhtide arreteerimisega, selliseid käsikähmlusi ei tule mulle eriti ette,” märkis Pajur.
Põhjalikult Nõukogude okupatsiooniperioodi uurinud Riigiarhiivi teadusnõunik Tõnu-Andrus Tannberg loetleb ridamisi punase okupatsioonivõimu korrakaitsejõudude jõuvõtteid Eestis, kuid ka nende käigus ei paisunud rahutused massikaklusteks — ei 1962., 1976. ega 1980. aastal.
Politoloog ja ajaloolane Kaido Jaanson peab Eesti tänavate poliitilist kultuuri üldse silmapaistvalt kõrgeks. Jaansoni sõnul on tänavakokkupõrgetes varem olnud hoog ja algatus rahva käes. “Kõikide nende puhul on aktiivne pool olnud rahvas, keda valitsus ja politsei on tagasi löönud.” Lihula juhtum erineb tema hinnangul varasematest. “See oli nüüd ainuke kord, kui aktiivne pool oli valitsus, niipalju kui ma ajalehtedest aru olen saanud.”
