Ajaloomuuseum jahib haruldast kuldmünti

Ajaloomuuseum püüab iga hinna eest Saksamaalt oksjonilt kätte saada 195.000kroonise alghinnaga välja hüütud Liivi ordumeistri kuldmünti, milliseid on maailmas järel vaid kolm.

Kuna ajaloomuuseumil endal pole kogude täiendamiseks tänavu ette nähtud ühtegi krooni, on muuseum püüdnud leida rahakat partnerit, kes oleks valmis mündi Eestile välja ostma, kirjutab Postimees.

Münchenis Gorny&Mochi oksjonimajas oktoobri keskel algaval enampakkumisel osalemiseks tegi ajaloomuuseum pakkumise Eesti Pangale, mille tiiva all tegutseb Eesti ainus rahamuuseum.

Ajaloomuuseumi teadur Ivar Leimus ei tahtnud eile veel öelda, kas Eesti Pank on andnud nõusoleku oksjonil osaleda. Kuldmündi alghind on küll 12.500 eurot ehk ligikaudu 195.000 krooni, kuid suure tõenäosusega tõuseb see oksjonil mitu korda.

“Me pole üldse kindlad, et oksjonile läheme ja selle kätte saame,” lausus Leimus. “Mündi tähtsus on aga ajaloo seisukohalt suur, võib isegi öelda, et tegemist on rahvusliku varaga.”

Kuldmündil on Liivi ordumeistri ning hilisema Kuramaa hertsogi Gotthard Ketleri portree ning vapp. Ketler lasi selliseid münte 16. sajandil Liivi sõja ajal Tallinnas valmis lüüa mõnikümmend. Väikese koguse pärast olid mündid haruldased juba siis.

Kuni tänavu kevadeni teati, et Ketleri kuldmünte on maailmas järel kaks: üks Peterburi Ermitaažis ning teine Stockholmis erakogus. Hollandis mererannas jalutanud mees tõi aga enda teadmata päevavalgele kolmandagi ordumeistri kuldmündi.

Esialgu polevat hollandlane osanud midagi arvata kuldsest leiust, mille otsa ta rannas komistas. Mündilt mahaloetud sõna “Ketler” internetiotsingussse löönud, sattus ta aga Viljandi muuseumi kodulehele. Sealt juhatati hollandlane Tallinna ajaloomuuseumi.

Leimus rääkis, et algul oli mees valmis mündi Eesti muuseumile väiksema summa eest müüma. Tõenäoliselt kogus ta aga seejärel infot edasi, sai leiu väärtusest aimu ning pani mündi oksjonile.

Ketleri münti kohutavalt haruldaseks nimetav Leimus märkis, et oksjonist kuuldes ei jäänudki muuseumil muud üle kui hakata väljastpoolt oma maja raha otsima. “Otsustasime, et me siiski üritame oksjonil kaasa teha, sest mündi koht on Eestis,” sõnas ta. “Tegelikult on kõik väga lihtne: kel raha on, see ostab.”

Eesti Panga rahvusvaheliste ja avalike suhete osakonna asejuhataja Kaja Kell möönis eile, et pank on haruldasest mündist teadlik, kuid pole otsustanud, kas püüab seda Eestisse osta.

Eesti Panga rahamuuseum on seni keskendunud vaid Eesti raha ja panga käekäigule 20. sajandil, kogudes nii maksevahendeid, fotosid, rahaplaate kui filmikroonikat.

Rahamuuseumi üks väärtuslikemaid varasid on Teise maailmasõja eelne 10krooniste rahatähtede vasest trükiplaat, mis leiti kaks aastat tagasi panga varakambri peidikust.

Senine lähiajaloole keskendumine ei välista aga Kella sõnade järgi võimalust, et rahamuuseum pöörab pilgud kaugemassegi minevikku.