Ajaloolane Aigi Rahi-Tamm nentis, et kuigi küüditamine on Eesti ajaloos üks põhjalikumalt läbi uuritud sündmusi, on ka siin veel küllalt valgeid laike, kirjutab ERR Uudised. Kõige paremini on ajaloolaste hinnangul tulevaste põlvede tarvis kirja saanud Siberist eluga tagasi tulnud küüditatute lood, rahuldavalt on kirja saanud ka meenutused neist, kes repressioonide tagajärjel surma said.

Kui ajaloo tarvis on kirja saanud pea kõigi küüditatute nimed, siis siiani teame üsna vähe küüditajate kohta. Rahi-Tamme arvates on aga ajaloolaste seas toimunud põlvkondade vahetus, mis annab võimaluse ka seda teemat nüüd veidi kiretumalt uurida.


Eesti Memento Liidu juhatuse esimehe Enn Tarto arvates peab küüditajatega paljastamisega süstemaatilisemalt tegelema. "Represseerijate pool on jäänud lahti kirjutamata. Nad peaks selle ise lahti kirjutama, aga millegipärast nad vaikivad," lisas Tarto.