Ajaloolane võrdles Tiit Vähit riigireeturiga

 (173)
Tiit Vähi
Foto: Andres Putting

Kuku raadio saates "Nädala tegija" võrdles Eesti Diplomaatide Kooli asedirektor, ajaloolane Vahur Made suurärimees Tiit Vähit esimese Eesti Vabariigi reetnud Johannes Varesega.

Saatejuhi küsimusele, kas ja kuidas suhtuda Eesti ettevõtjate muresse Vene-suunalise äri kokkukukkumise pärast pronkssõduri teisaldamise järel, tegi diplomaatide õpetaja ja ajaloodoktor Vahur Made üsna ebadiplomaatilise avalduse, kirjutab äripaev.ee.

"Tiit Vähi on üks rohkem Eesti rahvusvahelist positsiooni viimastel aastatel kahjustanud poliitikuid, keda ma tean. Nii jõhkralt Eesti huvide vastu mõtlevat ja kirjutavat Eesti peaministrit pärast Johannes Vares-Barbarust ei oska ma näidata. Savisaar jääb Vähist kaugele maha," väitis Made.

Johannes Vares, kirjanikunimega Barbarus (1890-1946) oli Eesti luuletaja, poliitik ja arst. Aastal 1940, Eesti okupeerimise järel, esitas Moskva emissar Andrei Ždanov Varese üsna ootamatult Nõukogude okupatsioonivõimude meelse valitsuse peaministri kandidaadiks.
21. juunil 1940 andiski ta president Konstantin Pätsile ametivande.

Okupatsioonivõimud dikteerisid sisuliselt kogu nende tegevuse ning sundisid Varest korraldama uusi "valimisi", kus sai osaleda vaid üks opositsioonikandidaat. Järgnevalt esitas valitsus formaalse palve Eesti vastuvõtmiseks Nõukogude Liitu, mis rahuldati 6. augustil.

24. augustil paigutati Johannes Vares Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi esimehe ametikohale, kuhu ta jäi kuni surmani.

29. novembril 1946 leiti ta oma Talinna kodus vannitoa põrandalt surnuna. Tema surma asjaolud on täpsemalt selgitamata. Esialgu väideti, et ta suri "pärast lühikest kuid rasket haigust", kuid hiljem on peetud kõige tõenäolisemaks, et tegu oli enesetapuga, sest ta leiti põrandalt verisena.