„Ma usun küll, et see teema tuleks uuesti üle vaadata,” ütles Ilmjärv, kelle sõnul annaks Venemaa arhiivide materjal kindlasti juurde palju seniteadmata üksikasju Tartu rahu sõlmimisest 1920. aastal. „Tartu rahust on meil ju ainult Edgar Mattiseni Nõukogude ajal kirjutatud uurimus, kus Vene arhiivide materjalid on peaaegu kasutamata. Võimalik, et seniteadmata faktid võimaldaks kirjutada uudse käsitluse,” ütles Ilmjärv Eesti Päevalehele.

Ilmjärv on üks väheseid Eesti ajaloolasi, kes on viimase 20 aasta jooksul teinud põhjalikku uurimistööd Venemaa arhiivides. Eelmisel nädalal korraldas tema juhitav instituut Vene ajaloolastega esmakordselt ühise ajalookonverentsi Moskvas. Ilmjärve sõnul on Tartu rahu puhul näiteks põhjalikumalt uurimata selle sõlmimise laiem kontekst: lääneriikide ja ümberkaudsete riikide reaktsioon — see, kuidas lääneriigid püüdsid Eestit mõjutada rahu mitte sõlmima, missuguseid konsultatsioone peeti Lätiga jne. „Paljud küsimused on vastuseta,” kinnitas Ilmjärv. „Kui nüüd alustada, siis ehk jõuaks (saja aasta juubeliks — J. P.) kapitaalse teoseni Tartu rahust. Kui meie seda ei tee, siis need teemad pakuvad kindlasti suurt huvi ka välismaalastele, eriti soomlastele. Siis ilmselt teevad seda nemad meie eest.”

Peale Tartu rahu on Ilmjärve sõnul Eesti ajaloos veel hulk teemasid, mida tuleks uurida Venemaa arhiivide abiga. Näiteks võiks kirjutada kindlasti veelgi Eesti 1920. ja 1930. aastate välispoliitikast, metsavendlusest, Eesti laskurkorpusest Teises maailmasõjas, eestlaste osalemisest Esimeses maailmasõjas, loetles Ilmjärv.