Nädalavahetusel ilmunud "LP" rubriigis "Poolt ja vastu" leidis ajaloolane Jaak Valge, et riigi püstitatud monumendid, mida rahvas ei toeta, jäävad õõnsaks.

"Kui nõukogude aega meenutan, siis tuleb ette, et eestluse säilimisele ei aitanud kaasa monumendid, vaid eelkõige kirjasõna, mis käis käest kätte," leidis Valge.

"Usun, et on õige, kui otsuse, missuguseid monumente vajatakse, teeb ühiskond. Aga julgen siiski kahelda, et näiteks Konstantin Pätsi ausammas on kõige õigem meie riikluse järjepidevuse, patriotismi ja eestluse väljendaja," lisas Valge.

"Meil oli kahe maailmasõja vahel palju teisigi poliitikuid, näiteks riigivanem ja minister Otto Strandman. Ta ei pruukinud oma võimete ja mõju poolest Pätsile alla jääda ning oli poliitilise eetika poolest võib-olla isegi parem, kuid ühiskonna teadvuses on ta praegu tagaplaanile jäänud.
Probleem on ka selles, et meie omariiklus on kestnud lühikest aega. Seetõttu ongi monumente vähem. Ja kuna riiklus on ka hilja tekkinud, on selle võrra vähem patriotismi.

Mõned asjad töötavad oma ajastus, teised aga mitte. Kui monumentaalskulptuuri arendada avalikus ruumis, võiks ta olla moodsam ja sümboliseerida ühiskonda tervikuna."

Eesti Päevaleht kirjutas hiljuti, et tehti ettepanek Eesti Vabariigi 100 aasta juubeliks rajada Konstantin Pätsi monument.