"On vähe usutav, et see midagi olulist muuta oleks saanud, selle tohutu ebainimliku masinavärgiga oli 1941. aastal lootusetu üksinda edukalt võidelda. Võib-olla oleks ehk suudetud mõned vabastada, kuid mitte enam. Teisi oleks aga võib-olla selle võrra halvemini koheldud," vastas Valge Eesti Päevalehe küsimusele, kuidas oleksid sündmused arenenud siis, kui metsavennad oleksid küüditamisele suuremat vastupanu osutanud.

Kas 1941. aastal oleks võinud toonaseid olusid arvesse võttes olemas olla mõni võitlusvõimeline metsavendade üksus? "Mõni väiksem salk ikka oli, kuid ulatuslikum metsavendlus tekkis pärast küüditamist, reaktsioonina sellele."

Okupatsioonivõim soovis Valge hinnangul küüditamisega saavutada laias laastus seda sama, mida varem kogu Nõukogude Liidus - aktiivsemate ühiskonnagruppide või senise eliidi kõrvaldamist, et ülejäänud ühiskonnas hirmu tekitada ja et rahvas kõikidele järgmistele sammudele protestideta alluks. "Võimu motiivide juures ei tuleks alahinnata ka dogmade osatähtsust: nii kommunistlikus ladvikus Moskvas kui ka siinsete kommunistide seas võidi tollal siiralt arvata, et need sammud hõlbustavad lõppkokkuvõttes uue, klassideta õiglase ühiskonna tekkimist."