Ajaloolane: Ida-Viru separatism nurjus 90. alguses ebaselgete eesmärkide ja Venemaa leige suhtumise tõttu

Ida-Virumaa 90. alguse separatismiliikumist takistas nii Venemaa leige suhtumine kui separatistide endi ebaselged arusaamad sellest, mida nad soovivad, rääkis selle perioodi rahvuspoliitikast oma doktoritöö kirjutanud ajaloolane Reigo Lokk ERRi teadusportaal Novaatorile.

"Minu andmetel polnud ei separatistlikel poliitikutel ega tavainimestel tegelikult kuigi selge, mida sooviti: liituda Vene föderatsiooniga, jääda autonoomsena Eesti vabariigi koosseisu või hakata päris iseseisvaks," rääkis Lokk.

"Üks praeguseni võrdlemisi suur küsimärk on Venemaa roll nendes kavatsustes. Moskva linnavalitsus – linnapea Juri Lužkov ja teised seltsimehed – toetas Kirde-Eesti etnoregionalismi nii retoorikas kui ka kaitsepolitsei andmetel rahakohvrite kujul."

"Peeti küll ühisistungeid Eestiga piirnevate Slantsõ, Kingissepa (endine Jamburg) ja ka Jaanilinna (vn Ivangorod) linnavõimudega, aga Venemaa vastuolulised signaalid kindlasti jahutasid separatiste. Praegu tundub, et sealsed [Venemaa] keskvõimud olid ametis igasuguste muude pakiliste probleemidega, nagu Tšetšeenia konflikt, pinged enda föderaalstruktuuris, ulatuslikud majandusraskused jne," rääkis Lokk.