“Eestil on võimalus seista vastu katsetele reguleerida internetti viisil, mis võimaldaks riigivõimudel küberdissidente taga kiusata ning sõnavabadust piirata,” on kirjas EALL-i avalduses. “Uus tehnoloogia ei anna alust piirata selliseid põhiõigusi nagu sõnavabadus. Internetiajakirjandusel peavad olema samasugused õigused kui tavameedial.”

Maailma ajalehtede liidu ja teiste ajakirjandusorganisatsioonide eestvõttel koostatud avalduses rõhutatakse internetis leiduva materjali mitmetahulisust.

“Internetis on palju infoliike ning on oluline neid mitte omavahel segi ajada,” teatas EALL-i tegevdirektor Tarmu Tammerk BNS-ile. “Uudised on midagi hoopis muud kui pornograafia, petuskeemid või rassiviha õhutamine. Sellise problemaatilise materjali puhul internetis saab rakendada olemasolevat seadusandlust riikide tasandil. Ei ole vaja uusi seadusi ega rahvusvahelisi lepinguid.”

Ta lisas, et ajakirjanduslikku sisu omavad internetiportaalid Eestis on teatanud oma nõusolekust pidada kinni ajakirjanduse eetikakoodeksist ning tunnustavad pressinõukogu kui kaebuste lahendamise organit.

Kui uue tehnoloogia puhuks hakata rahvusvaheliselt rakendama uusi piiranguid, tekib oht, et need kontrollimehhanismid võivad hakata laienema ka traditsioonilisele ajakirjandusele. “Infoühiskonna tippkohtumise dokumendid ei peaks selliseid tagurlikke tendentse soodustama,” tõdes Tammerk.

Maailma infoühiskonna tippkohtumine tuleb ÜRO egiidi all selle aasta detsembris Genfis. Teisipäeval algas Pariisis ettevalmistav koosolek, kus arutatakse tippkohtumise lõppdeklaratsiooni teksti. Mõni ÜRO liikmesriik, näiteks Kuuba, soovib sellesse lisada piiranguid sõnavabaduse kohta internetis.

Tammerk ütles BNS-ile, et Eestit Pariisis esindav Imre Siil riigi infosüsteemide arenduskeskusest lubas EALL-i seisukohti tutvustada ja kaitsta.