Näiteks sätestab eelnõu, et isikuandmeid võib ilma andmesubjekti nõusolekuta meedias avalikustada vaid siis, kui selleks on ülekaalukas avalik huvi, kuid Euroopa Liidu õigus õigustatud huvi selliselt ei kitsenda, ütles vandeadvokaat Karmen Turk ERR-ile.

Ka andmekaitsele spetsialiseerunud advokaat Maarja Pild selgitas, et Euroopa inimõiguste kohus ja Euroopa kohus on kinnitanud, et isikuandmete kaitse ja väljendusvabadus on võrdse tähtsusega õigused.

"Üks ei ole teisest olulisem. Kaalumisel ei järelda kohus mitte seda, et üks õigus kaalub teise üle, vaid seda, kas kahe õiguse vahel on tasakaal ehk kas riive näiteks isikuandmete kaitse õigusele on sellise intensiivsusega, et väljendusvabadust tuleb piirata," selgitas Pild.

Eelnevast tulenevalt tuleb Turgi sõnul eelnõust eemaldada sõna "ülekaalukas", kuivõrd ajakirjanduse ning kunstilise ja kirjandusliku eneseväljenduse erandite mõtteks ongi võimaldada laiendatud tõlgendust võrreldes üldise "õigustatud huviga".

Pild lisas, et nende kriitikat toetab ka välisriikide praktika. Näiteks on Iirimaa enda eelnõus selgelt sedastanud, et ajakirjanduslikku erandit tuleb alati tõlgendada laiendavalt.