Ajalehtede liidu juht: Eesti ajakirjanike lähetamine Liibanoni on suur pluss

 (18)
Ajalehtede liidu juht: Eesti ajakirjanike lähetamine Liibanoni on suur pluss
Eesti Päevaleht

Eesti Ajalehtede Liidu tegevdirektor ja meediaõppejõud Mart Raudsaar leiab, et Eesti meedia on olnud Liibanoni inimröövi kajastamisel kohati liiga emotsionaalne, kuid peab väga positiivseks, et mitmed väljaanded on lähetanud oma ajakirjanikud esmaallika infot vahendama.

„Vaieldamatult on pluss, et ise on kohale mindud ja siiski ei ole väga spekulatiivseks muututud,“ ütles Raudsaar Delfile. „Võib-olla oleks isegi varem pidanud minema.“ Ta tõdes, et see on esmakordne olukord nii valitsusele kui ajakirjandusele, kes peab saavutama tasakaalu avaliku huvi ning röövitute turvalisuse ja pereliikmete tunnete riivamise vahel.

Raudsaar isiklikult ei pea õigeks röövitud inimeste nimede avaldamist, sest inimeste tausta avamine võib puudutada näiteks võimalikke lunarahanõudmisi.

Raudsaare sõnul saab sellise kriisi puhul olla kaks eesmärki. „Saada need inimesed elusalt kätte ja säästa nende lähedaste tundeid, kes alles eile said teada, et röövitud on elu ja tervise juures,“ kõneles ta.

Raudsaare hinnangul ei kaalu avalik huvi praegu üles ajakirjanduse eetikakoodeksist tulenevat vajadust hoiduda inimestele (röövitutele ja nende omastele) põhjendamatute kannatuste tekitamisest, sest antud juhul ei ole täiendavat ohtu teistele inimestele või ühiskonnale.

„Avalik huvi võiks tekkida siis, kui me saame aru, et ametkonnad toimetavad täiesti valesti ja nende tegematajätmises või tegevuses oleks oht röövitute elule,“ selgitas ta.

Minister näoga meedia poole

Raudsaare sõnul on Liibanoni pantvangikriisi puhul tegemist tüüpilise kriisiolukorraga, mida ta võrdles Copterline'i kopteri allakukkumisega. „Nagu kopteriõnnetuse puhul oli firma juht näoga meedia poole, nii on ka praegu välisminister Urmas Paet olnud näoga meedia poole,“ ütles Raudsaar.

Ta leidis, et välisministeerium on käitunud korrektselt - on kutsunud kokku kriisikomisjoni, saatnud inimesed kohapeale ja andnud avalikkusele informatsiooni. Miinusena mainis Raudsaar vaid ühte juhtumit, kus ministeerium lükkas meedias avaldatud informatsiooni ümber, selmet alateema kommenteerimisest üldse loobuda.

„Kriisikommunikatsioonis on eesmärk asja mitte teha hullemaks, kui ta juba on,“ arutles Raudsaar. „Ühelt poolt on selge, et ajakirjandus peab informatsiooni jagama, aga pole mõtet liialt spekuleerida.“

Raudsaar selgitas, et ühelt poolt avalikkus tahab teada, mis toimub ja imelik oleks, kui meedias valitseks mitu päeva täielik vaikus. Samas ei tohi ka kuulujutte levitada.

Raudsaar tõdes, et tal on tekkinud ka kahtlus Liibanoni kohalike meediakanalite suhtes, kas nende avaldatud informatsioon on alati operatsioonile kasuks tulnud. „Muidugi, see ei vabasta meid vastutusest kui me nende infot vahendame,“ lausus ta.