Misasi on Eesti pangaautomaat? See on Eesti töötaja, kellega koos ülemus pangaautomaadi juurde kõnnib, et viimase kuu palk välja võtta – et võtta raha tagasi. Nii väidetakse Soome ametiühingute keskliidus SAK-s, kirjutab Taloussanomat.
Selle nähtuse kohta kasutatav väljend levib ka Soomes töötavate eestlaste hulgas. Tõestatud juhtumeid on vähe, teatatakse ehitajate ametiühingust, kuid nähtusest räägitakse palju.
Üks ilmsiks tulnud juhtumitest on pärit paari aasta tagant: ligi paarikümne töötaja Soome tasemele tõstetud palgad kärbiti väiksemaks Tallinna sadamas, rääkis Soome ehitajate ametiühingu Uusimaa piirkonna esindaja Jari Lindqvist. Summad olid ligi paar tuhat eurot mehe kohta.
Suvi toob Soome taas uusi Eesti töölisi. Hoolimata sellest, et töötajat võidakse nöökida mitmel viisil: palka ei maksta ja tööandja telefon jääb tummaks. Tunnipalk on Soome mõõdupuu järgi olematu. Ületunnitasud jäetakse maksmata, samuti puhkuseraha.
Kui makstatakse, võetakse raha ülalmainitud moel Tallinnas kohaliku töövahendaja poolt tagasi. Soome võimude silmis paistab kõik korras olevat.
Kõige hullem on olukord ehituses, kus on sama tüüpi probleeme esinenud juba ligi kümme aastat. Eestlasi on palju tööl ka majutuses ja restoranides ning probleemid kerkivad esile ka seal.
Eestlasi töötab Soomes näiteks ka bussi- ja veokijuhtidena, kasvuhoonetes ja puhkuseasendajatena. Üha rohkem on juuksureid ja kosmeetikuid.
Osa elab Soomes püsivalt, osa sõidab pühapäevaõhtuti või esmaspäevahommikuti „orjalaevadega“ Helsingisse.
Soomes töötavate eestlaste hulka ei tea keegi, sest Euroopa Liidu riikidest tulevaid töötajaid ei registreerita. Lisaks sellele töötavad paljud mustalt.
Eestlasi püüavad petta nii Soome tööandjad kui ka Eesti vahendusfirmad, mille kaudu Soome tullakse.
SAK immigratsioonieksperdi Eve Kyntäjä sõnul ei ole haruldane, et töötajale jääb ebaselgeks, kes tema tööandja tegelikult on: Eesti vahendusfirma või tööd pakkuv firma Soomes.
See tuleneb sellest, et Eesti vilets tööhõivealane olukord on sundinud paljud Soome nii, et lepingute ebatäpsustest ei suudeta hoolida. Lepingutest võidakse lisaks lihtsalt mitte täita.
„Tihti tehakse ka mitu töölepingut, millest üks on võimaliku kontrolli jaoks,“ ütles Kyntäjä.
Kyntäjä tunneb, et asi on viimasel ajal mõnevõrra jõhkramaks muutunud. Teine võimalus on, et probleemidele on hakatud rohkem tähelepanu pöörama.
Soome aiandustöötajate ametiühingu esindaja Kirsi Koponeni hinnangul tuleb eestlasi tõenäoliselt endisest rohkem taas ka suveks marju korjama.
Eestlasi tabavad selle tegevusala püsimured: suved ei ole ühesugused ja marju on raske korjata, kui neid ei ole.
Tõenäoliselt meelitab eestlasi suvekuudeks Soome ka puhkuste ajal hoogustuv majutus- ja restoraniäri. Siiski rassib eestlasi köökides ja hotellides koristajatena nii palju ka aastaringselt, et muutus ei ole suur.
Teenindustöötajate ametiühingu Pami esindaja Niina Koivuniemi sõnul räägib esinevate töövaidluste arv, et Eesti töötajaid tuleb kogu aeg juurde. Nende sissevool on kiirenenud viimase kolme aasta jooksul.
Koivuniemi sõnul osatakse restoranides ja hotellides samu trikke kui ehitusalal: palka makstakse liiga vähe, puhkuseraha ei maksta ja kõige hullemal juhul jääb palk üldse maksmata.
Hotellides on paljastunud uus probleem. Kui kliente on vähe ja täituvus väike, öeldakse töötajatele lihtsalt, et nende töövahetust ei ole.
„Vahetuste graafikuid ei täideta seega ette ning ei anta teateid sundpuhkusele saatmise kohta,“ ütles Koivuniemi.
Töötajad jäävad ilma palgata ega saa ka päevaraha.
Koivuniemi sõnul saab ametiühing teada väga väiksest osast probleemidest, suur osa jääb nähtamatuks.
Ühe Eestist pärit töötajaterühma asjad on aga üsna korras. Need on Helsingi piirkonna bussijuhid.
Bussijuhtidel läheb hästi, sest tööandjad on suured asutused, ütles auto- ja transpordiametiühingu AKT Helsingi ja Uusimaa piirkonna esindaja Jukka Kauppinen.
Mujal transpordialal, näiteks autovedudes, mängitakse samasuguste ebaausate reeglite järgi kui mujalgi: lisatasud jäävad maksmata ja päevad, kui tööd ei ole, unustatakse, kirjeldas Kauppinen.
Eestlaste hulk transpordialal on Kauppineni sõnul vähehaaval suurenenud, kuid suurim sissetung toimus juba kümme aastat tagasi.
Eestlaste ja teiste mujalt tulnute probleemidele on hakatud nüüd reageerima ka Soome ametiühingutes. Paljud ametiühingud annavad töötingimuste ja oma tegevuse kohta informatsiooni mitmetes keeltes. Ehitajate ametiühingu veebilehel on informatsioon näiteks vene, eesti ja poola keeles. Tallinnas on avatud oma esindus.
Eestlastega on püütud rääkida ka nendel pühapäeva viimastel ja esmaspäeva esimestel laevareisidel – orjalaevadel.
