Ajaleht: Ilvese koduleht jäi Leedu kolleegi omale alla

Väljaanne The Baltic Course võrdles Balti riigipeade ja valitsuste ametlikke kodulehekülgi ning hindas nende kasutajasõbralikkust. Presidentide veebikeskkondade puhul sai esikoha Leedu president. Eesti valitsuse veebisaidile polnud hindajatel aga ühtegi etteheidet.

Kõige ratsionaalsemaks ja avatumaks hinnati Leedu presidendi veebilehekülg, kirjutab The Baltic Course.

Valdis Adamkuse kodulehekülje peaaegu kogu info tõlgitakse samaaegaselt nii leedu, inglise ja vene keelde. Iga uudise juures on ka ajakohane pildimaterjal. Samuti on võimalus külastajal lasta enda meiliaadressile saata olulisi uudiseid.

Sama loogika alusel töötab ka Leedu välisministeeriumi kodulehekülg, kus lisaks varem mainitud kolmele keelele on info kättesaadav ka prantsuse keeles. Leedu valitsuse leheküljel kasutatakse võõrkeeltest aga ainult inglise keelt.

Hoopis erinevalt on aga üles ehitatud Läti ja Eesti presidentide veebikeskkonnad.

Läti presidendi koduleheküljel on suurem osa uudistest avaldatud vaid riigikeeles ja uudismaterjal ilmub võõrkeeltes ainult vahetevahel. Pressiteateid saadab presidendi avalike suhete osakond ainult enda poolt valitud adressaatidele.

Ka Läti valitsuse ja ministeeriumite (nende seas ka välisministeeriumi) koduleheküljed on suures osas lätikeelsed. Isegi veel vahetult enne praegust majanduskriisi kinnitati Baltic Course'ile valitsusasutustest, et võõrkeelte kasutamist ministeeriumite kodulehekülgedel takistab keeleseadus.

Sarnaselt Lätiga on üles ehitatud ka Eesti presidendi kodulehekülg - peamised uudised on eestikeelsed, võõrkeeli kasutatakse valikuliselt. Samuti heidetakse ette, et presidendi pressiteenistuse kontakte oli raske leida ning tekkis ka probleeme, sest leheküljele ülesriputatud numbritele ei vastatud. Ka ei selgunud kodulehelt, kas on ka võimalik end kirja panna saamaks uuemaid uudiseid elektronposti teel.

Mis aga puudutab Eesti valitsuse kodulehekülge, siis sellele ajalehel etteheiteid pole - kõiki uudiseid saab lugeda kolmes keeles. Sama edumeelsed pole aga välisministeerium ja enamusest teistest ministeeriumitest, kus on kasutusel peamiselt riigikeel ja inglise keel.

Rahandusministeeriumi koduleheküljel kandis näiteks viimane venekeelne uudis kuupäeva 11. november 2008, viimane ingliskeelne uudis oli aga käesoleva aasta 14. jaanuarist. Sarnane olukord on ka majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumis - uudiseid tõlgitakse, kuid kaugeltki mitte kõiki. Samas saab Baltic Course näiteks pidevalt vene- ja ingliskeelseid pressiteateid Eesti Energialt.

Kokkuvõtteks leiab ajaleht, et Läti, kus räägitakse kolmest Balti riigist kõige rohkem vene keelt, osutus virtuaalmaailma suhtes kõige kinnisemaks. Kuid ka ametlikuks töökeeleks kujunenud inglise keelt kasutatakse Euroopa Liidu liikmetest Balti riikides küllaltki oma äranägemise järgi.