Ajaleht: Gruusia kriis päästis valitsuskoalitsiooni

 (34)
Andrus Ansip
Foto: Ilmar Saabas

Kui enne Gruusia kriisi paistis valitsuse püsimine riigieelarve kriisi taustal üsna haprana, siis nüüd enam mitte. Seoses kriisiga Gruusias kadusid Eesti meediast nagu nõiaväel uudised eelarve kärpimisest valitsuses tekkinud tülidest.

Nii sise- kui riigi üldiste kaitsekulude kärpimata jätmisega ei lepi vaikides mitte ainult reformierakondlased, vaid ka suurim ja sisuliselt ka ainus tõsiseltvõetav opositsioonijõud Keskerakond, kirjutab Den za Dnjom.

Eesti sise- ja välispoliitika paistab end seega olevat seadnud üsna täpselt USA presidendikandidaadi John McCaini kiiluvette. Samal ajal, kui meedias räägitakse soomestumisest ehk Soome liiga pragmaatilistest suhetest Venemaaga, mis varjutab kohati sõnavabadustki, tundub Eesti mcainiseeruvat. See tähendab aetakse Venemaaga milleski kokkuleppimise võimatuse ja enda kaitsevõime tõhustamise poliitikat. Gruusia kriisi taustal võidavad aga populaarsust juurde mõlemad: Eestis valitsuserakonnad ja USAs John McCain.

Nii möönab Reformierakonda kuuluv Riigikogu liige Igor Gräzin, et sisepoliitiliselt tähendab Gruusia konflikt kaitse-eelarve tugevnemist. “Kui enne oleksin ma ka ise hääletanud kaitse-eelarve vähendamise poolt, siis Gruusia konflikt kindlasti muudab minu meelt,” märkis Gräzin.

Ta nõustus ka arvamusega, et Gruusia kriis tugevdas märgatavalt peaminister Andrus Ansipi positsioone. Praegu ei ole seega Gräzini arvates õige aeg rääkida ka valitsuserakondade sisesest valitsusremondist ehk Ansipi väljavahetamisest kellegi teise reformierakondlase vastu, kes ei mõjuks Venemaale niivõrd punase rätikuna. Gräzin ei tahtnud samas kommenteerida poliitikuluaarides levivaid kuuldusi, nagu oleks Reformierakonna ühte loojat, Euroopa Komisjoni asepresidenti Siim Kallast meelitatud Eestisse, et ta valitsuses ohjad enda kätte võtaks.

Gräzin märkis, et Ansipi lahkumine peaministri kohalt kujutaks endast praeguses olukorras Eesti jaoks üsna ilmset julgeolekuriski. “See oleks suisa üliohtlik,” rõhutas ta, viidates, et Eesti annaks sellega signaali Venemaale enda nõrkusest. “Kõige selle taustal ütleksin, et mingit valitsuskriisi sügisel ei tule, sest Reformierakonna panuse ja juhtimiseta ei veaks Eesti välja,” nentis Gräzin. Ent millistest allikatest riigikaitseks raha leida? “Meil on näiteks 36 eluaegset vangi,” märkis surmanuhtluse pooldajana tuntud Gräzin. “Seega tooks iga hukkamine meile sisse 500 000 krooni aastas.”

Opositsioonilise Keskerakonna saadiku Kadri Simsoni arvates mõjutab Gruusia kriis Eesti sisepoliitikat nii palju, et üsna üksmeelselt ollakse sisejulgeoleku summade kärpimise vastu. Kadri Simson on nimelt riigikogu riigikaitsekomisjoni aseesimees. Ansipi valitsuse püsimise suhtes eelseisval poliithooajal Kadri Simson siiski kindel ei ole. “Mis puudutav valitsusremonti, siis ei teatata sellest pool aastat ette,” säilitas ta oma väljaütlemistes mõistatuslikkuse. “Eelarveläbirääkimised kujunevad valitsuse jaoks ikkagi rasketeks.” Ka ei ole Kadri Simson kindel, et valitsuse populaarsus Gruusia kriisi taustal oluliselt tõuseb.

Simsoni erakonnakaaslane Narvast Mihhail Stalnuhhin kasutab aga sisepoliitilise olukorra iseloomustamiseks märksa rängemaid väljendeid. Ta viitab, et Eestis leiab aset grusiniseerimine ja aktiivne vaenlase kuju taasloomine selle nimel, et valitsevad erakonnad saaksid võimul püsida. Stalnuhhini arvates oleme poliitilises mõttes tupikus: “Minu hinnangul võiks asja päästa ainult erakorralised parlamendivalimised.” Nende väljapakkumine kasvõi ühiskondliku initsiatiivi korras on Stalnuhhini hinnangul veel ainus, mida keskerakondlased pole olukorra parandamiseks püüdnud ette võtta.

Poliitikas enam aktiivselt mitte osalev endine Eesti vene suursaadik Mart Helme aga nentis, et raha leidmine kaitsekulutusteks kujuneb valitsuserakondade jaoks rängaks. Valitsus jääb ilmselt püsima ja Gruusia kriis tsementeerib seda, arvas ka Helme. Aga samas on küllaltki võimalik, et koalitsiooni sees mängitakse ministriportfelle ringi ja mõni mees peab siirduma ministrikohalt Riigikogusse. Helme oletas, et mõningase kaadripuhastuse või -uuenduse on eelseisval sügisel sunnitud üle elama näiteks välisministeerium.