Ajakirjanikud kaebasid Euroopa parlamendi kohtusse

 (14)
Euroopa parlament - Eesti lipou ei ole
Euroopa parlament Foto: Artur Zahharov

Kõigi Euroopa Liidu liikmesriikide ajakirjanikud nõuavad kohtu kaudu välja infot eurosaadikute kuluhüvitiste kohta.

13. novembril esitasid ajakirjanikud kõigist EL-i liikmesriikidest ühise kaebuse Euroopa Kohtusse, et europarlament väljastaks infot selle kohta, kuidas saadikud palgale lisaks makstud hüvitisi kasutavad. Jutt käib üldistest lisatasudest, sõiduhüvitistest, päevarahadest ja personali palgakuludest. Tegu pole väikeste summadega, sest 2014.aastal kulus europarlamendi 1,756-miljardilisest eelarvest 27% saadikutega seotud kuludele ning kokku teeb see 474 miljonit eurot. Igas kuus kulub saadiku hüvitistele ligi 3,2 miljonit eurot, ent millele see raha kulutatakse, ei tea keegi.

Ajakirjanikud on saadikute kulude vastu tundnud huvi varemgi, ent juunis moodustati konkreetne ühisprojekt MEPs Project (MEP on lühend inglise keelsetest sõnadest member of European Parlament), mille eesmärk ongi välja selgitada kui palju raha aastas saadikutele antakse ja kuhu see kulub. Europarlament keeldus aga vastavaid dokumente väljastamast, öeldes, et nii rikuks nad isikuandmekaitse reegleid ja dokumentide tagaajamine tähendaks liiga mahukat tööd. Veel enam, parlamendi esindaja sõnul ei tea nemadki täpselt, kuidas saadikud oma hüvitisi kasutavad, sest sellealast infot ei koguta.

Ajakirjanike hinnangul näitab see aga paradoksi, kus europarlament, kelle ülesanne on tagada läbipaistvus EL-i institutsioonides, ei saa oma ülesannetega hakkama ja rikub nii ka EL-i alusleppeid. Seda enam, et küsimused puudutavad ametlikuks kasutamiseks mõeldud lisatasusid, mitte palka, millega võib inimene teha, mida tahab. Nii ei päde nende sõnul argument, et info riivaks kuidagi saadikute õigust privaatsusele.

„Keeldudes dokumente väljaandmast, kindlustab parlament oma saadikutele võimaluse avalikku raha salaja kasutada, sealjuures mingitki aru andmata. Samuti pole parlamendi antud põhjustel dokumentide mitteväljastamise kohta mingit seaduslikku alust,“ ütles ajakirjanikke esindava ühenduse advokaat ja endine Sloveenia informatsiooni ombudsman Nataša Pirc Musar.

MEP-i projekti eestvedaja, Sloveenia ajakirjanik Anuška Delići sõnul on MEP projekt pretsedenditu. „See on esimene kord, kui Euroopa ajakirjanikud tegelevad infovabaduse teemaga ja sealjuures küsimuses, mis puudutab Euroopa institutsioonide kohta käivaid dokumente. Eurosaadikute hüvitised on mõeldud ametialasteks, mitte isiklikeks kuludeks, seetõttu ei tohiks olla ka põhjust, miks neid avalikkuse eest varjata,“ selgitas ta.

Samal ajal on aga põhjust kulude kohta küsida küllaga, sest 2009.aastal avalikuks tulnud Suurbritannia saadikute andmed näitasid, et sageli kasutati raha mittesihipäraselt.