Jõgeda sõnul sobib eestlaste puhul suhtumist paremini selgitama mitte võõraviha, vaid võõrahirm. "See, mis eestlaste meeli valdab, on hirm teistsuguse ees. See pole midagi erakordset, seda on alati olnud ja seda esineb kõikidel rahvastel. Uut inimest ei võeta kergelt omaks hoolimata nahavärviks."

Rahva Ühtsuse Erakonna esimees Kristiina Ojuland ütles, et esindab suurt osa Eesti rahvast, keda nimetatakse väheharituks, kuid kes tegelikult näevad, mis Euroopas toimub. Tema sõnul pole teada, kui palju on Eestisse jõudnud näiteks ISIS-e võitlejaid ja kurjategijaid, samuti avaldas ta hirmu, et siia tulevad moslemid, kes hakkavad nõudma, et Eestist saaks islamiriik.

Ojulandi sõnul on Londonis britid vähemuses ja kui Euroopa piiride kaitseks midagi ette ei võeta, siis see olukord laieneb. Ajakirjanik Maris Hellrand kommenteeris, et London on oma multikultuursusest ainult võitnud ning kõik tahavad jätkuvalt sinna minna. "Inimesed on selle keskkonnaga harjunud," kõneles Hellrand. "Eestlased ei ole ja see on hirmu põhjus," lisas ta. Samas ütles Hellrand, et kuigi aasta eest ei olnud Eestis pagulastest juttugi, oli õhkkond ühiskonnas siiski sama kibe.

Vastates küsimusele, miks teistsuguseid inimesi rünnatakse, ütles Jõgeda, et üks asi on see, millest kirjutas ka kirjanik Andrus Kivirähk oma uues novellis - inimeste sees on tühjus ja nad katsuvad seda täita teiste vastu vaenulik olemisega. Lihtsama põhjusena tõi ta välja hariduse puudujäägid. "Kui minu vastuvõtule tuleks selline inimene, siis ma soovitaks sellega tegeleda ja otsida viharavigrupp."

Hiiumaal sündinud tumeda nahaga muusik Carl Stefan Josuah Tuulik rääkis, et enne pagulasteema kerkimist ei ole sellise mastaabiga probleeme olnud nagu nüüd, kus tänaval kallale tahetakse tulla. Sellised probleemid on tekkinud just sel aastal. Tuulik rõhutas, et võõrahirm on loomulik, kuid kõige selle juures peab jääma inimlikuks, sest kui me suhtume Eestisse tulevatesse pagulastesse halvasti, siis tekib neil vastureaktsioon Eesti ühiskonna suhtes, mida ei soovi ju keegi.