Ajakirjandusvabadus sattus ohtu
“Taunitav on plaan luua rahvusvaheline eetikakoodeks ning asuda valitsuste kaasabil looma meediamonitooringu keskusi, mis peaksid takistama rassismi ja rahvusvaenu levitamist ajakirjanduses, kuna mõlemad sammud võivad hoopis kaasa tuua ajakirjandusvabaduse piiramise ja selle riikliku kontrolli,” põhjendas Tammerk EALL-i seisukohta.
Ta lisas, et rahvustevahelise vaenu ning sallimatuse õhutamisel ei saa ajakirjanduses kohta olla, kuid rassismikonverentsi lõppdokumentide kõigi osadega ei saa nõustuda.
“Ülemaailmse eetikakoodeksi loomine on ohtlik ettevõtmine, kuna eri riikide ajakirjanduseetika normid on niivõrd erinevad, selline dokument võib kergesti saada valitsuste käes meediavabaduse piiramise tööriistaks,” sõnas Tammerk.
EALL-i tegevdirektori sõnul tuleb loobuda ka maailmakonverentsi ettepanekust valitsustele luua meediamonitooringu keskused, mis jälgiksid rassismi ja rahvusvaenu ilminguid ajakirjanduses ning osaleksid eetikakoodeksite väljatöötamises.
“On oht, et niimoodi tekivad valitsuste kontrolli all tegutsevad meedia järelevalveorganid, mis võivad hakata meedia sisu määrama,” sõnas Tammerk. “Meedia eneseregulatsioon peab toimuma meedia enese ning kodanikuühiskonna üksuste kokkuleppel, mitte riigivõimu osalusel.”
Durbanis toimuva rassismikonverentsi lõppdokumentide meediasoovitusi on kritiseerinud mitu rahvusvahelist meediaorganisatsiooni. EALL edastas ettepanekud Eesti delegatsioonile eelmisel nädalal.
