Ajakirjanduseetika nõunik: kohus pani sõnavabaduse põhimõtte küsimärgi alla

 (109)
Tarmu Tammerk
Tarmu TammerkFoto: Andres Putting

Eesti Rahvusringhäälingu (ERR) ajakirjanduseetika nõunik Tarmu Tammerk ütles, et Euroopa Inimõiguste Kohtu põhjendused vajavad veel uurimist, aga esmase reaktsioonina arvab ta, et tegu võib olla tagasilöögiga sõnavabadusele.

"Ma ei taha kaitsta konkreetseid halvustavaid kommentaare, vaid sõnavabaduse põhimõtet, mille kohus küsimärgi alla pani. Otsus paneb liiga suure koorma portaalipidaja õlgadele. Peamine vastutus peaks olema laimava kommentaari autoril," kommenteeris Tammerk Delfile.

Ajakirjanduseetika nõunik möönab, et inimestel inimestel peab olema õigus saada kaitset anonüümsete kommentaaride eest, mis on laimavad või solvavad, aga toimetustes töötab süsteem, et sellised kommentaarid kustutatakse kohe, kui neist teatatakse.

"Delikaatsetel teemadel või väga suurt huvi äratavate lugude puhul peab toimetus ise silma peal hoidma, mis kommentaariumis toimub," ütles ta, ja lisas, et toimetuse võiks hukka mõista siis, kui ta midagi ei tee, et kommentaarium puhtam oleks või kui toimetus eirab palvet kommentaar kustutada.

Tammerk lisab, et kõik internetikommentaarid ei ole sõim, laim ja roppused ning teatud juhtudel on anonüümsus internetis põhjendatud, et võimaldada vaba mõttevahetust. "Iga veebikommentaar ei pea olema avalikult seotud konkreetse isikuga, see takistaks näiteks mõnel ametnikul kodanikuna oma seisukoha avaldamist (eeldusel, et ta ei laima ega valeta)."

Seotud lood:

Kohtuasja õppetund on Tammerki sõnul Eestile olnud see, et kommentaariumid on nüüd puhtamad ja toimetused näevad rohkem vaeva, et ebasobivat sisu välja rookida.

Tee Euroopa kohtusüsteemi kõige kõrgema kogu ette algas 2006. aastal, mil Vjatšeslav Leedo polnud rahul mõningate kommentaaridega, mis olid artikli "SLK lõhkus plaanitava jäätrassi" juures. Kuigi Delfi võttis need Leedo rahulolematusest teada saades koheselt maha, sai Leedo erinevates kohtutes õiguse, muuhulgas ka Euroopas. Euroopa Inimõiguste Kohtu Suurkoda - kõige kõrgem kohus Euroopa Nõukogu liikmesriikide seas - otsustas selle kaasuse siiski menetlusse võtta ning veelkordselt analüüsida.

Euroopa Inimõiguste Kohtu Suurkogu kuulutas täna Strasbourgis välja üle aasta oodatud kohtuotsuse kaasuses Delfi vs Eesti Vabariik. Üheksa aastat kestnud kohtuprotsessi tulemusena mõisteti õigeks Eesti Vabariik. Otsuses seisab, et sõnavabaduse õigustumatut riivet pole ja Delfi kaebus jäi rahuldamata. 17 kohtunikust nägi sõnavabaduse riivet kaks.