Ajakirjanduse lipulaeva vangerdused: ERR lisas Mart Raudsaare arvamusloo lõppu märkimisväärsed täiendused

 (33)
Lisatud ERR-i kommentaar
MART RAUDSAAR
MART RAUDSAARFoto: Annika Haas

Möödunud reedel ilmus ERR-i arvamusportaalis ebatraditsiooniline, ajakirjandusringkondades pretsedendituks nimetatud artikkel: nimelt oli ERR arvamusavaldaja väidetele vastukajaks kirjutanud oma kommentaarid otse loo lõppu.

Eesti ajalehtede liidu tegevdirektor ja ajakirjandusõppejõud Mart Raudsaar kirjutas kriitilise arvamusloo sisuturundusest ning viitas ERR-i positsioonile sisuturunduse väljatoomisel Postimehes koostöös kinnisvaraportaaliga kv.ee.

"Olen püüdnud mõista, miks ERR on viimase aasta jooksul püüdnud otsida teistest meediakanalitest libastumisi sisuturundusega. Võimalik, et seda saab seletada ütlusega: „mida teed ka kõige vähemale mu vendadest, teed mulle“. Teisisõnu – mis tahes eksimus sõnastatud moraalikoodeksi vastu peab saama nuheldud," kirjutas Mart Raudsaar ERR-i arvamusportaalis.

Arvamusartikkel sai aga omapärase vastukaja osaliseks: Raudsaare arvamusartiklis olid suurem osa lõikudest ära nummerdatud ning seejärel olid loo lõpus eraldi välja toodud ERR-i kommentaarid arvamusavaldaja kriitilistele väidetele.

Osa artiklist nägi välja selline:

Mart Raudsaare arvamuslugu ERR-is Foto: Kuvatõmmis

Ka Raudsaare arvamusloo artikli pealkirja "Mart Raudsaar: iga kinnisvaralugu pole veel sisuturundus" taga oli tärn, mis arvamusloo lõpus andis järgmise hinnangu Raudsaare arvamusloole: "Seda pole artiklis kordagi ka väidetud. Raudsaar võitleb väitega, mida pole esitatud, soovides näidata artikli autorit süüdi milleski, mida ta pole teinud."

Vaata stiilinäidet siit:

Mart Raudsaare arvamuslugu ERR-is Foto: Kuvatõmmis

Mart Raudsaar kirjeldas sotsiaalmeedias, kuidas talle ei meenu lähiajaloost Eesti ajakirjandusest midagi sarnast. "Minu jaoks on need ERR-i anonüümsed kommentaatorid ületanud igatahes punase joone," kirjutas ta.

Tammerk: hea tava olnuks autoriga muudatused läbi rääkida

ERR-i ajakirjanduseetika nõunik Tarmu Tammerk selgitas, et kui inimene saadab meediaväljaandele kaastöö ja toimetus seda avaldamiskõlblikuks peab, on autoril alust eeldada, et see enam-vähem sellisel kujul ka ilmub. Kui toimetus aga kaastöösse suuremaid muudatusi kavatseb teha, on hea tava see autoriga läbi rääkida.

"ERRi veebitoimetusel jäi see aga tegemata, kui avaldati ajalehtede liidu tegevdirektori Mart Raudsaare meediakriitiline kaastöö, mida oli põhjalike omapoolsete kommentaaridega täiendatud. Mart Raudsaar avaldas sellise pretsedenditu avaldamisviisi üle hämmeldust; minu arvates põhjusega," selgitas Tammerk.

Ajalehtede liidu tegevdirektor reageeris oma kaastööga ERRi uudisteportaalis 21.08.17 ilmunud artiklile "Meediaõppejõud: Postimehe koostöö kinnisvaraportaaliga on sisuturundus". Mart Raudsaare 25.08.17 arvamusartikkel "Iga kinnisvaralugu pole veel sisuturundus" sisaldas vastuväiteid ERR-i artiklile ja suhtus mõistvalt ajalehe Postimees koostöösse kinnisvaraportaaliga, mis kuulub lehega samasse kontserni.

"ERR-i uudisteportaal küll avaldas ERR-i kohta kriitikat sisaldanud arvamusloo, aga mitte ainult. Kogu artiklit oli toimetus põhjalikult kommenteerinud, pikemaltki kui algne lugu. Toimetuse kriitilised kommentaarid algasid juba Mart Raudsaare artikli pealkirjast," kirjeldas Tammerk.

Ei tahetud, et kõlama jääksid toimetuse meelest eksitavad väited

ERRi veebiuudiste peatoimetaja Anvar Samosti sõnul otsustas toimetus avaldada artikli kommenteeritud kujul, kuna ühelt poolt sooviti ajalehtede liidu tegevdirektori seisukohad avaldada, kuid teisalt ei tahetud, et kõlama jääksid toimetuse meelest eksitavad väited. Toimetuse arvates võiks kommentaare nimetada faktikontrolliks. Jõuti seisukohale, et kõige otstarbekam on avaldada viited toimetuse meelest eksitavatele väidetele kohe Mart Raudsaare loo juures, mitte eraldi uue ERRi artiklina. Varem sellist praktikat rakendatud pole.

Mart Raudsaart kui kaastöö autorit planeeritud lisandustest artiklile toimetus ei informeerinud.

"Ajakirjanduseetika seisukohalt oleks minu hinnangul olnud vajalik nii põhjalike täienduste puhul võtta ühendust artikli autoriga. See põhimõte on kirjas ajakirjanduseetika koodeksi punktis 4.12, mis viitab vajadusele rääkida avaldamise konteksti muutmine autoriga läbi," kommenteeris Tammerk. Samas on toimetusel alati võimalus jätta laekunud kaastöö avaldamata, kui seda liigselt eksitavaks peetakse. Teine variant on paluda autorilt täpsustusi või muudatusi.

Kriitilise artikli nii põhjalik toimetusepoolne läbikirjutamine mõjub kriitika mahategemisena jõupositsioonilt.
Tarmu Tammerk

Tammerki sõnul muudab juhtumi delikaatseks asjaolu, et ajalehtede liidu tegevdirektori Mart Raudsaare artikli näol on tegemist meediakriitilise looga ERR-i uudisteportaali kohta. Kriitilise artikli nii põhjalik toimetusepoolne läbikirjutamine mõjub kriitika mahategemisena jõupositsioonilt. "Toimetus ei anna lugejale võimalust ise Mart Raudsaare loo üle otsustada, vaid lisab kohe, alates pealkirjast, oma kriitilised hinnangud," märkis Tammerk.

Toimetuse selgitus, et kommentaare võib võtta kui faktikontrolli Mart Raudsaare väidetele, ei ole Tammerki sõnul eriti asjakohane. "Tegemist ei ole faktikontrolli, vaid pigem arvamuskontrolliga. Toimetuse kommentaarid käivad enamjaolt tõlgenduste ja hinnangute kohta; lisaks on need esitatud subjektiivses, arvamusloole omases stiilis. Näiteks "Ajalehtede liit võiks olla tänulik nii hea õppematerjali eest", "See on klassikaline demagoogiavõte, millega püütakse pisendada antud juhtumit"," tõi Tammerk näiteks, lisades, et sisu poolest on ta mitme ERR-i veebitoimetuse kommentaariga nõus.

ERR oleks võinud avaldada eraldi arvamusloo

Tammerki hinnangul oleks ERR võinud omapoolsed selgitused ja täiendused avaldada eraldi arvamusloona (koos autori nimega). See võtnuks ära tõlgendusvõimaluse, et ERR justkui surub kriitika kohe alla, pannes ajalehtede liidu tegevdirektori arvamusartikli joonealuste kommentaaridega negatiivsesse konteksti.

"Mart Raudsaare artikli teksti toimetus muutnud ei ole, küll aga on lisanud kommentaarid sellisel viisil, mis minu hinnangul ei ole kooskõlas hea ajakirjandustavaga. Välisautori kaastöö puhul tuleks autorit informeerida, kui toimetus soovib tema artikli avaldada täiendatud kujul. Autor saaks mõnd oma seisukohta täpsustada või faktivea parandada; selleks pole vaja toimetuse poolt teksti sisse lisatud kommentaare," selgitas Tammerk.

ERR-i toimetus nõustub, et edaspidi tuleb sellistel puhkudel rääkida autoriga läbi ning kui täiendusi lisada, peaks nende stiil olema neutraalsem.