Aivo Pärn teatas täna Delfile, et Harju maakohus võttis oktoobri lõpus menetlusse tsiviilasja, milles hinnatakse, kas Pärn ikka peab täitma varasemalt jõustunud kohtuotsust ja aastaid tagasi võetud laenu tagasi maksma. Lisaks nõuab Pärn raha hoopis toonastelt võlausaldajatelt.

„Lõpuks õnnestus saavutada olukord, kus kohus võttis menetlusse Marcel Vichmanni ja Tiit Pruuli skeemitamised! “ väitis Pärn meediale saadetud teates. Tuleb siiski märkida, et tsiviilasja menetlussevõtu võiduna esitlemine on ennatlik, sest tsiviilkohus saab hagisid tagasi lükata vaid väga piiratud juhtudel.

Tiit Pruulit paneb Pärna kohtusseminek õlgu kehitama. Ta rõhutab, et kaks kohtuastet on Pärna võla tuvastanud ja et riigikohus Pärna kassatsiooni selles asjas menetlusse ei võtnud. "Pärna süüdistused on laim ning nendel puudub igasugune tõepõhi," ütles Pruuli. "Eesti on õigusriik, kuid kahetsusväärselt ei suuda Aivo Pärn leppida kohtu langetatud otsusega ning püüab jätkuvalt võla maksmisest hoiduda, seejuures ka avalikkust eksitades," lisas ta.

Pärna võlasaaga on kestnud juba aastaid.

Hiigelvõla ja kohtuteeni viis Aivo Pärna, Tiit Pruuli ja Marcel Vichmanni 2005. aastal alanud ühine äri. Tartu kütuse- ja bussi­ärimehele Pärnale kuulus Tartu bussipark ehk Tarbus. Siis liideti Tarbus seitsme bussifirmaga kokku, Pärn lõi käed Vichmanni, Pruuli, Aivar Urmi ja Anti Selgega. Sündis uus bussigigant GoBus ja Pärn jäi uude firmasse algul kontrollivaks aktsionäriks, hiljem lihtsalt osanikuks. Kõik viis meest olid kunagi koolivennad Tartu Miina Härma gümnaasiumis.

2007. aastal sattus GoBus pistiseskandaali. KAPO vahistas Valga maavanema Georg Trašanovi ning kolm GoBusi meest, nende nõukogu esimehe ametis olnud Pärna. Trašanov mõisteti kohtus süüdi altkäemaksu ja pistise võtmises ning GoBusi seltskond pistise ja altkäemaksu andmises. Pärn oli kohtuotsuse kohaselt kuriteole kaasaaitaja, ta sai tingimisi vangistuse.

Saanud just välja arestikambrist, ootas Pärna uus pauk. Järgmises kriminaalasjas süüdistati teda 1,5 miljoni kroonise pistise lubamises keskkonnaminister Villu ­Reiljanile, et saavutada oma eesmärgid Rävala 8 kinnistu ostmisel. Selleski asjas jäi Pärn lõplikult süüdi ja teda karistati rahatrahviga.

Mõlemas kriminaalasjas seisis Pärna eest tuntud vandeadvokaat Maria Mägi-Rohtmets. Et kopsakaid õigusabiarveid tasuda, sai Pärn laenu Vichmanni ja Pruuli firmalt Go Group.

Kümme aastat tagasi sõlmiti mitu tänase võla aluseks olevat laenulepingut, millega Pärn sai firmalt miljoneid kroone lühiajalist laenu intressiga 15 protsenti aastas. Esimene leping sõlmiti 1. septembril 2008 ja selle järgi sai Pärn kaks miljonit krooni laenu, mille pidi sama aasta oktoobri lõpuks tagasi maksma. Seda ta ei teinud. Pea aasta hiljem sõlmisid haldusfirma ja Pärn uue kokkuleppe, mille kohaselt kohustus Pärn tagastama laenu hiljemalt 31. juulil 2010, kuid ka seda kokkulepet ei täitnud. Täitmata jäi ka järgmine kokkulepe, mille järgi tulnuks laen tagastada 31. detsembriks 2012.

Hoolimata sellest, et ta nelja aasta jooksul mitmele laenulepingule alla kirjutas, väitis Pärn hiljem nii kohtule kui ka Eesti Ekspressile, et tegelikult need polnudki päris laenud, vaid lihtsalt laenudena vormistatud toetus! „Sõprade kokkulepe.“ Raha, mida ei pidanudki tagastama. Kokkulepe advokaadikulud kinni maksta olnud Pärna kinnitusel suuline.

Vichmanni ja Pruuli seisukohast olid Pärna laenud ikkagi päris laenud ja 2014. aastal pöördus firma kohtusse, nõudes Pärnalt koos intresside ja viivistega kokku ligi pool miljonit eurot. Pärn ei suutnud kohtule tõendada, et laenud olid tegelikult toetus ja 2018. aasta novembris jõustus lõplik otsus, millega Pärn peab koolivendadele maksma 400 000 eurot.

Mullu sügisel ütles Aivo Pärn Eesti Ekspressile, et on hakanud mõtlema, et võiks Vichmannile ja Pruulile vastunõude koostada. Ta kalkuleeris, et temalt „võeti ära bussipark“ ja et tema osalus Go-bussiäris võiks täna olla väärt vähemalt 4 miljonit eurot. Nüüd, veel aasta hiljem on ta oma mõtte teoks teinud ja koolivennad kohtusse andnud.